Eelmisel suvel andis kultuuriakadeemia haldusdirektor Tonio Tamra oma laua kaheks nädalaks ühele lektorile kasutada ning töötas ise kodus. Lihtsalt ruumi polnud. Äsja soetatud leivakombinaadi hoone peaks õppeasutuse tingimusi tunduvalt parandama.
Akadeemia ostis ruuminappuse leevendamiseks leivakombinaadi
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
25. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriakadeemia 3326-ruutmeetrise peahoone ja 705-ruutmeetrise muusikamaja kõrval on kunagine Vilma 3087-ruutmeetrine hoone Turu tänaval õppeasutusele kaalukas lisa.
Kui soovituslik büroopinna suurus ühe töötaja kohta on Tartu ülikoolis 12 ruutmeetrit, siis rohkem kui tuhande õpilasega kultuuriakadeemias oli see näitaja eelmisel aastal 2,4. Niisiis on tegemist Eesti kõrgharidusmaastikul kõige kitsamates tingimustes tegutseva ülikooliga.
«Hakkama oleme saanud tänu kõikvõimalike Viljandis leiduvate rendipindade kasutamisele,» ütles Tonio Tamra.
Õppeasutuse juhi Anzori Barkalaja sõnul on inimestel aidanud vastu pidada lootus, et lisaruumid varsti leitakse.
Ruumilahendus on teada
Anzori Barkalaja ja Tonio Tamra käsitlust mööda ei lahenda 1. mail ametlikult üle antav hoone kultuuriakadeemia ruumimuret täielikult ning inimeste ja ruutmeetrite suhtarvu poolest jääb asutus ülikoolide seas tagantpoolt esimest kohta hoidma. Koolijuhid on saadavaga sellegipoolest väga rahul ning ühtlasi nendivad, et ülearu suurest tükist ei maksagi unistada.
«Me näeme, mis toimub maailma majanduses ja Eesti riigis,» lausus Barkalaja. «Seetõttu ei loogi me liiga suuri illusioone.»
Vilma maja on akadeemia direktori hinnangul jõukohane nii ehitada kui ülal pidada, pealekauba hoitakse kompaktset pinda nutikalt kasutades ökoloogilist joont.
Kui äsja soetatud hoone on õppetegevuseks kohendatud, kolivad sinna Barkalaja selgitust mööda kõik need erialad, millel seniajani pole sobivat pinda sisuliselt olnud. Nende hulka kuuluvad rahvusliku tekstiili ja ehituse eriala ning etenduskunstide osakonna tantsupedagoogid ja visuaaltehnoloogide multimeedia suund, aga samuti multimeedia keskus ning loomeinkubaatori tekstiilitöökojad.
Ühtlasi rajatakse sinna 248-ruutmeetrine auditoorium.
«Ruumilahendus on mitmekordselt läbi mõeldud,» kinnitas Tonio Tamra. «See nõudis kaks kuud intensiivset tööd.»
Kaks miljonit on puudu
Et kõik eespool kirjeldatu teoks teha, on puudu kaks miljonit eurot, mille otsimine käib. Olemas on 1 215 138 eurot, millest makstakse Vilma hoone ostmiseks kulunud 536 857 eurot ning suurem osa ruumiprogrammi muutmiseks minevast summast. Puudu jääva summa leidmiseks on pöördutud Viljandimaa riigikogu liikmete poole.
Esmajärjekorras tuleb hoones välja ehitada küttesüsteem ja ventilatsioon. Leivakombinaadina tegutsemise ajal köeti maja suuresti küpsetusahjudega ja ventilatsioonist on üksnes väljatõmme.
Ehituskulude optimeerimise nimel kutsutakse kaasa lööma ka akadeemia enda rahvast. Nii korraldatakse näiteks 5. mail koristus- ja lammutustalgud. Korraks avatakse uksed vilistlastele akadeemia juubelipidustuste käigus 19. mail.
Pütid jäävad alles
Anzori Barkalaja ja Tonio Tamra rääkisid, et kuigi Turu tänav 7 paiknev kinnistu ei ole muinsuskaitse all, suhtutakse hoone ajaloosse aupaklikult ning üritatakse sellest võimalikult palju säilitada. Alles jäävad näiteks seitse pütti maja ühel küljel.
«Püüame neile üliõpilaste abiga nutika ja laheda kasutuse leida,» ütles Barkalaja.
Praegu Turu tänav 7 kinnistul rentnikuna tegutsev hamburgerirestoran Väike Ameerika peab hoone omanikuvahetuse tõttu välja kolima. Barkalaja sõnul oli Tartu ülikool seadnud tingimuseks, et kinnistu võetakse üle ilma koormisteta.
Vilma hoone Kaalu ja Turu tänava ristmiku juurde jäävast nurgatornist hakkavad tulevikus välja vaatama rahvusliku käsitöö õppejõud, sest torni akende taha jääv ruum antakse nende käsutusse.