Oma lühiajalise, kuid aktiivse tegutsemise jooksul on Tallinna ülikooli kirjastus eesti keelde vahendanud tähelepanuväärse koguse maailmakultuuri võtmelise tähtsusega teadustekste, esseistikat ja väärtkirjanduse klassikat.
Arvustus: Püsiväärtusega tekstid
On päevselge, et omakeelse teaduskultuuriga riigis peaks olema vähemalt üks korralik teaduskirjastus, ning seda rolli ongi eespool nimetatu asunud silmapaistvalt kvaliteetses ja soliidses vormis täitma. Meie rahvaarvu ning kultuuriruumi suurust arvestades on see intellektuaalne luksus.
Kirjastusel on kolm põhisarja, mis omakorda jagunevad temaatilisteks alasarjadeks. «Acta» avaldab algupäraseid teadusmonograafiaid ja -kogumikke. «Gigantum humeris» üllitab akadeemilises õppetöös kasutamiseks mõeldud tõlkeid ja algupärandeid, «Bibliotheca» on ette nähtud eeskätt vanema teaduskirjanduse, esseistika ja väärtkirjanduse klassika avaldamiseks.
Viimati mainitud sarja alajaotuses «Bibliotheca antiqua» ilmus esimese raamatuna «Gilgameši eepos». Ka kahe järgmise teose kohta inimkonna vanemate kirjandusteoste hulgas ei saa alahinnata. Kui juhtute olema ajaloo- ja kirjandushuviline, peaksite neid kindlasti lugema.
Sergei Stadnikov on vanaegiptuse keelest tõlkinud «Ptahhotepi elutarkuse», maailmakirjanduse raudvarasse kuuluva Vana-Idamaa teose, mida õigupoolest juba vanad egiptlased ise lugesid austusega kui iidset ja auväärset.
Elutarkused oli muistses Egiptuses levinud kirjandusliik, mida loodi sealmail ligemale 3000 aasta jooksul. Neid tekste kasutati templikoolides tulevasi ametnikke õpetades ning kui arvestada Egiptuse riigi tähelepanuväärselt pikka iga, on ilmne, et nad täitsid oma ülesande hiilgavalt.
Rooma riigipöördekatset käsitlev «Catilina vandenõu» sisaldab Rooma kirjanduspärandi tekste, mida on ikka ja jälle üle loetud juba paar tuhat aastat. Selleski on ühendatud tähtis ajalooallikas ja moraliseeriv suunitlus.
Võimuhaaramise vandenõu, mille kavandas 63. ja 62. Kristuse-eelsel aastal Roomas vaesunud patriitsisuguvõsast pärinev Lucius Sergius Catilina, on Caesari tapmise järel kuulsuse poolest Vana-Rooma teine. Teose autor Gaius Sallustius Crispus oli ajalookirjutaja, kes pühendas oma jõu antiikajal suhteliselt uue ajalookirjanduse haru, ajaloolise monograafia arendamisele.
Mõlemast teosest hõlmavad tähelepanuväärse osa põhjalikud kommentaarid. «Catilina vandenõus» on need mugavalt lehekülje all, «Ptahhotepi elutarkuses» aga lugemist suuresti häirivalt raamatu lõpus.
Need ebamugavused oleksid muidugi valutult lahendatavad e-raamatutes, kus segaseks jääva või rohkem taustateadmisi nõudva lõigu puhul saaks vajaliku info esile manada sujuva näpuvajutusega.