Kuigi seadus ei luba kulu põletada, süttib kas inimeste teadmatusest või hooletusest krõbekuiv mullune rohi igal kevadel.
Keelatud kulutuli kipub leekima
14. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erand pole ka tänavune kevad. Nagu vahendas eile pärastlõunal Lõuna päästekeskus, on Viljandimaal sel aastal olnud kuus kulupõlengut. Üleeile õnnestus pritsimeestel Paistu vallas Holstre külas kustutada tuli, mis oli jõudnud juba taluõue.
Majas elav naine tunnistas, et tuli oli alguse saanud tema lapse käe läbi. Hirmunud põngerjas helistas tööl olevale emale, kes omakorda teatas juhtunust häirekeskusele ning helistas ka lähedal elavale naabrile.
«Naabrinaine jooksis esimesena appi ja hakkas tuld materdama,» rääkis naine. «Appi tulid ka teised naabrid. Olen väga tänulik neile ja päästjatele, kes tule kustutasid. Päästjad olid lahked, viisakad ning lohutasid meid.»
Naine jätkas, et temagi oli kohale jõudnud, kui tuli veel lõõmas, ning see oli kohutav vaatepilt.
«Hirmus! Ma polnud nii lähedalt kulupõlengut näinud,» rääkis ta. «Kuigi tuul puhus enamasti majast eemale, keerutas see vahepeal ning muutis suunda. Olgu minu kodu juures juhtunu õppetunniks ka teistele.»
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Evelin Uibokand ütles, et kulupõletamise keelu eirajat ja lõkke tegemisel tuleohutusnõuete rikkujat võib päästeamet või keskkonnainspektsioon trahvida kuni 800 euroga.
Uibokand märkis, et aastatetaguse ajaga võrreldes on kulupõlengud vähenenud. Kui näiteks 2006. aastal sõitsid päästjad Viljandimaal 132 kulupõlengut kustutama, siis mullu oli seda tarvis teha vaid üheksal korral.
2010. aasta septembrist hakkas kehtima tuleohutuse seadus, mis keelab kulupõletamise aasta ringi. Erandkorras ja ametkondadega kooskõlastatult tohib seda teha vaid loodusobjektidel.
Päästeamet viitas, et varemgi polnud kulupõletamine otsesõnu lubatud, aga siis jäi keelu tõlgendamiseks ruumi. See tegevus oli keelatud tuleohtlikul ajal ehk lume sulamisest sügisvihmadeni — nõnda põletati kulu näiteks varakevadel, kui lumi polnud veel kõikjalt läinud. Nüüd selle tõlgenduse taha enam hiilida ei saa.
Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoor märkis, et kulu põletamine on ohtlik tegevus ning lahtine tuli võib väga kergesti kontrolli alt väljuda.
Keeld on tema sõnul inimeste elu, tervise ja vara kaitseks ning keskkonnakahju ärahoidmiseks. Kulupõletamisest alguse saanud tulekahjudes on elu kaotanud inimesi ning hävinud maju ja metsi.
«Kui mõnel pool seni ikkagi kulu põletatakse, näitab see, et inimesed pole keelust teadlikud ega taju selle tegevuse ohtlikkust,» lausus ta. «Sageli süttib kulu lõkkest, mida tehes pole tagatud ohutusnõuded.»
Remmelkoor lisas, et lõket tohib teha vaid mittesüttival pinnasel või alusel vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest ja kahekümne meetri kaugusel metsast. Enam kui kolmemeetrise läbimõõduga lõkke tegemine tuleb varem kooskõlastada kohaliku päästeasutusega, Viljandimaal seega Lõuna päästekeskusega.
STATISTIKA
Viljandimaa viimase kuue aasta kulupõlengud, mida päästjad on kustutamas käinud.
• 2006 — 132
• 2007 — 85
• 2008 — 38
• 2009 — 52
• 2010 — 53
• 2011 — 9
Allikas: päästeamet