86-aastasel Karl Mäeotsal oli Mustlas tänavanurgal kena ruuge maja. Ta oli sinna kolinud 1971. aastal, kui tuli ära viis kilomeetrit Väluste pool asunud isakodust. Nüüd kuulub maja Tarvastu vallale ja ootab enampakkumisel ostjat.
Kärstna hooldekodusse läinud mees andis oma maja vallale
10. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Telefonitsi on seda Lembitu tänava maja juba küsitud,» ütles Tarvastu vallavanem Alar Karu.
Vald sai Karl Mäeotsa maja veebruaris, kui vanahärra otsustas selle kinkelepingu alusel omavalitsusele anda.
«Mis ma ise selle majaga teen? Mitte midagi ei tee! Kellelegi teisele mul seda jätta polnud,» lausus Mäeots ja lisas, et pere on ta ümbert juba lahkunud.
Nüüd saab mees muretult edasi elada, sest vald paneb tema maja müüki ning saadud raha eest peetakse teda hooldekodus. Ülejääva summa eest tehakse Mäeotsa soovil tema uut elukohta paremaks.
Ei pea olema üksi
Kuigi Karl Mäeots tõdes, et ega tal kuskile mujale minna olegi, on Kärstna hooldekodu talle meeltmööda. «Mul on kõik olemas: soe tuba ja riided seljas. Ei oskagi midagi paremat tahta. Inimesed ka ümberringi. Üksi ei pea olema,» rääkis Mäeots.
Ta lisas, et hooldekodus tehakse remonti ja kuigi tema silmad enam hästi ei näe, tuleb see ilus. Uute nõuete tõttu ehitatakse juurde tualette ja duširuume, saun, tuba koristajatele ning üleriiete hoidla.
«Ja õues on väga ilus,» tähendas Mäeots. Niipea kui ilm soojaks läks, palus ta end teiselt korruselt alla päikese kätte tuua. «Lükkan siis ratastooli sinna puu või põõsa alla, kuhu tahan,» lausus ta.
Väikese koha võlu
Kärstna hooldekodu juhataja Ly Kirdi sõnul on neil järjekorras kakskümmend kohasoovijat. Ta ütles huvi suure olevat seetõttu, et tegu on väikese hooldekoduga, mis asub Lõuna-Eestis looduse keskel. «Pealegi ei jõua need, kellel on viinaviga, siit poodi minna,» lisas Kirt.
«Siin saan ikkagi omaette olla, nii et ainult puud ja põõsad on ümberringi,» ütles Karl Mäeots. Ka tema enda maja ümber oli aed, kus kasvasid õunapuud ja marjapõõsad. «Kõik oli olemas — kass ka, aga ma ei tea, mis temast nüüd on saanud.»
Mäeots ütles end juba üle viie aasta Kärstna hooldekodus elavat. «Viljandisse küll minna ei tahaks, seal viiakse kivimajja ja õue ei saa.»
Hooldekodus olles on Mäeots pidanud vahepeal haiglaravil viibima ning seal tuligi maja äraandmise mõte. Pidas hooldekodu juhatajaga nõu ja tehing sai tehtud.
Esiti peetakse oksjon
Vallavalitsus näeks Karl Mäeotsa Lembitu tänava maja elanikena hea meelega noort peret, aga kõigepealt tuleb ostjat otsida avalikul enampakkumisel.
«Kui sellega ei leia, võivad tahtjad teises voorus oma huvi üles näidata ja hinda pakkuda,» selgitas Alar Karu ja lisas, et maja hind ei saa Mustlas eriti suur olla.
Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti eestkoste ja hoolduse spetsialist Merike Eensoo ütles, et eluaseme omavalitsusele kinkimist ei tule ette kuigi sageli. «Igal aastal küll mitte, aga aeg-ajalt siiski. Üldjuhul on tegu omasteta vanainimestega, kelle korter jääks muidu peremeheta ja hooldamata.»
Linn on kinkelepingu alusel saadud eluasemetes remonti teinud ja need siis enamasti välja üürinud. Eensoole ei meenunud juhtumeid, kus korter oleks maha müüdud. «Aga elada seal kindlasti saab.»