Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis praktikal viibinud Sillamäe kutsekooli kokaeriala õpilased pidid viimase päeva peolauale valmistama eesti roogasid.
Sillamäe kokaõpilased käisid keelekümbluses
5. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorte käe all valmisid muu hulgas salatitort, šokolaadikook kuivatatud ubadega, kõrvitsakook ning pähklimaius kamaga. Oma tehtut esitles ja serveeris leivakojas banketil igaüks ise eesti keeles.
Integratsiooni sihtasutuse projekti kaudu kolm nädalat Olustveres viibinud kümne noorega kohtusime läinud nädalal kooli õppeköögis, kus käis lõpuroogade meisterdamine. Selgus, et Sillamäe õpilaste eesti keele oskus on väga erinev.
Poisid ihkavad välismaale
Üsna ladusalt eesti keelt kõnelevad Nikita Aleksejenko ja Anton Salinin ütlesid mõlemad, et soovivad minna kokaks Lääne-Euroopasse.
«Tahan töötada paar aastat Tallinnas ning seejärel minna Saksamaale. Läinud aasta lõpul olin kaks kuud Dresdenis praktikal, seal oli ilus ja hea töötada,» kõneles Aleksejenko. Noormees pidas võimalikuks, et käib sel moel ka teistes riikides ning naaseb kunagi Eestisse tippkokana ja asutab siin oma söögikoha.
Anton Salinin nimetas välismaale ihalemise põhjustena kõrgemat palka ja põnevamat tööd. Teda huvitavad eelkõige Soome ja Hispaania. «Paljud mu sõbrad on Helsingis tööl ning on väga rahul,» rääkis noormees.
«Ma ei ole kunagi küll Hispaanias käinud, aga unistan sellest maast — tean, et see on tore kuum koht,» lisas ta.
Hiljem selgus, et Anton on ka väga sportlik ning teeb usinalt jooksutrenni. Ta teab, et kokaamet võib paksuks teha, ja üritab seda iga hinna eest vältida.
Alina Ivanova ei osanud oma tulevikust täpsemalt kõnelda, ütles vaid, et tahab pärast kutsekooli lõpetamist mõnes Eesti kõrgkoolis haridusteed jätkata.
Aleksander Koskovi eesti keele oskus on esialgu kasin. Koskovi puhul on tähelepanuväärne see, et ta tuli kaks aastat tagasi iseseisvalt Venemaalt Šlantsõst Sillamäe kutsekooli õppima. Tema avaldas kindlat soovi kooli lõpetamise järel Eestis kokana ametisse asuda.
Kavas ka vastupidine vahetus
Noori juhendanud kutseõpetaja Elli Vendla rääkis, et Olustvere on muukeelsete koolidega koostööd teinud juba 1999. aastast, seda peamiselt vene keele õpetaja Tiiu Viisuti eestvedamisel.
Viljandimaal on käinud Tallinna teeninduskooli ja Sillamäe kutsekooli õpilased, viimastel aastatel eeskätt kokaks õppijad.
Vendla lisas, et sel sügisel on esimest korda kavas ka vastupidine vahetus — Olustvere õpilased lähevad Sillamäe kooli praktikale.
Vendla sõnutsi oli Sillamäe noortel Olustveres nädalas 6—8 eesti keele tundi. Samuti määrati igaühele tugiõpilane, kes temaga suhtles, näitas ühiselamut ja kohalikke vaatamisväärsusi.
Ühiste ekskursioonide käigus tutvuti Olustvere mõisaga, käidi Tartus Vanemuise teatris ning Viljandis Ugalas, veetornis ja muuseumis. Lisaks uudistati mitut kööki, näiteks Grand Hoteli ja Suure Venna oma.
«See oli väga huvitav. Viljandi söögikohtades on suured ja mõnusad köögid,» leidis Nikita Aleksejenko.
Elli Vendla sõnutsi on varasemate aastate kogemused näidanud, et Olustveres käinud venekeelsed noored jäävad hiljem siinsete õpilastega suhtlema, aeg-ajalt ka kohtutakse.
Näiteks tuli mõni Sillamäe noor viimasele Olustvere jõulupeole. Kutseõpetaja jutu järgi teevad venekeelsetest koolidest tulnud keelekümblejad saabudes ja lahkudes testi ning kõigil on eesti keele oskus paranenud.
Samas tõdes Elli Vendla, et vaja oleks jätkuprojekte, mille abiga muukeelsed noored saaksid praktikale eestikeelsetesse söögikohtadesse. See kinnistaks nende keeleoskust ja aitaks ühiskonda sulanduda.