Olustvere ujula läks lammutushaamri alla

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1966. aastal rajatud Olustvere ujula läheb ekskavaatori abiga igaviku teele.
1966. aastal rajatud Olustvere ujula läheb ekskavaatori abiga igaviku teele. Foto: Kenno Soo

Viljandimaa esimene, 1966. aastal Olustveres avatud siseujula kaob lähematel päevadel lõplikult maamunalt.

«Igal asjal on algus ja lõpp,» nentis teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. «Olustvere ujula ring on täis saanud.»

Ümbruskonna suplemishuviliste seas hinnatud ujula oli käigus läinud kevadeni. Paraku oli see nii lagunenud, et seda polnud mõistlik senisel kujul edasi pidada.

Arnold Pastaku sõnutsi suurendasid viledaks kulunud seinad ning vett läbi laskev vann aasta-aastalt kulutusi, mida piletiraha kuigipalju ei korvanud. Iga kuu tuli veeproovide eest maksta kaks tuhat krooni ehk ligi 130 eurot. Liiati tegi tervisekaitseamet mitmel korral ettekirjutisi. Lumerohketel talvedel tekkis oht, et nõrk katusekonstruktsioon ei pea vastu.

Lammutamine saab teoks CO2 kvoodiraha eest, sama projekti käigus renoveeritakse Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi tellimusel tütarlaste õpilaskodu ja võimlahoone, mis oli ujulaga ühendatud. Peatöövõtja aktsiaselts Eviko paneb nimetatud hoonetele uue soojustuse, vahetab aknad ning paigaldab uue küttesüsteemi ja ventilatsiooni.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli projektijuhi Marika Luik-Šadeiko sõnutsi on töödeks ette nähtud 435 000 eurot, selle sees on Riigi Kinnisvara projektijuhtimistasu ja projekteerimine. Kui ujula on maatasa, muutub see ala osaks parkimisplatsist.

Ametikool pidas moodsa ujula rajamise plaani juba tänavu, lootes projektiraha hankida saastekvootide müügist. Selle järgi taheti olemasolev ujula ehitada avaramaks. Paraku saadi Pastaku kinnitust mööda nõusolek vaid akende vahetamiseks ning välisseinte soojustamiseks ja viimistlemiseks. Basseini laiendamist ja remonti ning riietusruumide suurendamist ja remonti ei aktsepteeritud. Sellist iluravi koolijuht mõistlikuks ei pidanud.

Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu ja Arnold Pastak, kes on ka volikogu esimees, tõdesid, et Suure-Jaani vald vajab korralikku tänapäevast ujulat, kus oleksid ka saunad. Nii Pastak kui Aavasalu ütlesid, et tõenäoliselt seda enne 2014. või 2015. aastat tegema ei asuta. Tõnu Aavasalu pidas võimalikuks, et vald ehitab ujula oma rahaga, kindlasti ei tule see kõne alla aga enne 2014. aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles