Mõisakülas lastel igavust karta ei tule

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisaküla noortetoa uue ruumi avamispeol jälgisid Reili Teerep (vasakul), Viktoria Siigur ja Kaddi Berggrünfeld linnapea Ervin Tambergi ponnistusi uuel jõumasinal, mille ostuks saadi raha vanarauaks läinud jõuseadeldise müügist.
Mõisaküla noortetoa uue ruumi avamispeol jälgisid Reili Teerep (vasakul), Viktoria Siigur ja Kaddi Berggrünfeld linnapea Ervin Tambergi ponnistusi uuel jõumasinal, mille ostuks saadi raha vanarauaks läinud jõuseadeldise müügist. Foto: Meelis Sõerd

Elanike nappuse käes vaevlevas Mõisakülas on vaid poolsada koolilast. Tervelt pooled neist leiavad aga igal õhtul tee kohalikku noortekeskusesse.

«Ega meie linnakeses palju muid vaba aja veetmise võimalusi ole,» nentis Mõisaküla noortejuht Kaja Õigus. Iseäranis menukas on noortekeskus nüüd, mil see on PRIA antud ligi 6000 euro toega uueks saanud.

Tegevust jagub ka spordihoones, mille teisel korrusel valmis avar, poolesajaruutmeetrine parkettpõrandaga saal.

Vanarauaks läinud jõuseadeldise müügi raha eest soetati velotrenažöör ja jõumasin. Poksikott lisandus tänu Mõisaküla poiste kirjutatud projektile.

Tõstmise pealinn

Kaja Õiguse sõnul on poisid poksitrenni nimel vaeva näinud. Projektide abiga loodetakse varustust veel juurde hankida ning käed on löödud naabruses Saarde vallas elava treeneriga.

«Nende eestvedaja on neljakordne Eesti noorte tõstemeister Indrek Jürise,» märkis noortejuht.

Just tõstmine on spordiala, mida Mõisakülas on ajast aega kõrgel tasemel harrastatud. Piiriäärsest linnast sirgus 1928. aastal Amsterdami olümpialt tõstmises hõbeda ja 1936. aastal Berliinist pronksi noppinud Arnold Luhaäär.

Tõstmist harrastatakse kehalise kasvatuse õpetaja käe all usinalt tänase päevani. Kaja Õiguse tõdemust mööda on see ka ainuke spordiala, millega kohalikus viilhallis praegu tegeldakse. Lisaks peetakse seal kehalise kasvatuse tunde, väiksematele lastele meeldib rohkete soppidega viilhallis aga peitust mängida.

Popp noortekeskus

Noortejuhi kirjeldust mööda jääb keskuses käijate vanus 7 ja 23 aasta vahele. Aega veedetakse karaoket lauldes ning lauajalgpalli ja lauatennist mängides. Kõige popim lauamäng on vahepeal unustuse hõlmas olnud «Alias».

Ideedest pakatav Kaja Õigus soovib noorte kooskäimisvõimalusi veelgi parandada. WiFi leviga hooneesisele on plaanis panna neli kiikpinki, prügikastid, jalgrattahoidjad ja lillealus ning õueala ja sõidutee vahele püstitada piirdeaed. Sellekohasele projektile saadi äsja Mulgimaa arenduskoja heakskiit.

Spordihalli palliplatsipoolse katuseterrassi kohale loodab Kaja Õigus tulevat köögiga rõdu, vastaspoolse aga saavat kas või arvutiruumiks muuta. Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt on küsitud raha, et ehitada vanad ruumid ümber filmitoaks.

Noortekeskuse toa ehituseks vajaliku omaosaluse tagas mittetulundusühing Noortekeskus H.E.L.A.R. Ruumi ehitas Viljandi aktsiaselts Pärlin, koristustöödel olid abiks noored.

Mõisaküla koguduse juhatuse esimehe Kunnar Kerese kinnitust mööda teeb Kaja Õigus kõik, mis võimalik, et sealsetel noortel oleks hea ja vahva. «Paraku napib meil lapsi,» nentis ta. Õigus ütles, et kui vaadata viimaste aastate sündimust, olukord kõige hullem siiski ei ole.

«Minu eesmärk on, et noored ei raputaks Mõisaküla tolmu päriselt maha, vaid jääksid ka hiljem kodulinnaga seotuks,» lausus Kaja Õigus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles