Kui inimene minetab viimse kui humaansuse ning käitub mingil põhjusel toorelt ja jõhkralt, öeldakse, et temas vallandus loomalik külg. Loomastumisest räägitakse neil puhkudel, kui vandaalid lagastavad linnaruumi, eluheidikud ropendavad avalikus kohas või vilava pilguga musklimehed lahendavad baaris omavahelisi probleeme rusikatega.
Seesama väljend juhatas sisse üleeile ETV eetris olnud Itaalia dokumentaalfilmi «Konsuli nimekiri», mis heitis pilgu 18 aasta eest Rwandat vapustanud genotsiidilainele. Nimetatud aktsioon tõuseb maailma niigi verises ajaloos esile eriti jõhkrana: saja päeva vältel notiti maha miljon inimest, halastamata seejuures lastele, rasedatele ja vanuritele.
Kui peenes restoranis röhitsemist võib ehk tõesti loomalikuks nimetada, siis tapatalgu puhul on selline võrdlus minu meelest kohatu. Loomad ei tee midagi niisugust! Kahju küll, aga arutu tapmine paistab olevat inimese eripära — näide, mis juhtub, kui mõistuslikku käitumisse sekkuvad piiritu rumalus ja pime viha.