Lume sulamise järel Viljandi lossimägedesse sattuvat jalutajat ootavad seal ees uued teerajad ja valgustid, pügatud puud, hulk kände ja avarad vaated. See kõik on aga alles algus.
Lossimäed muutuvad üha lagedamaks
31. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba paar aastat on linnavalitsuse ametnikud töötanud selle nimel, et saada korda lossipark, mida viljandlased tunnevad lossimägedena. Euroraha ootuses tehti mullu töökava, mis nägi ette uute teeradade ja valgustuse rajamise ning vaadete avamiseks enam kui poole tuhande puu raiumise. Töödeks saadi ka abiraha.
Suurem raiumine ootab alles ees
«See on väike osa kogu projektist,» ütles seni lossimägedes tehtu kohta linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik. Valgustite panemine on küll lõppenud ning jalgteid on vaja teha veel rippsilla ja lauluväljaku vahel, kuid metsatöödest on seljataga vaid väike osa. «Talvel oli vähe külma ja nüüd algab lindude pesitsusperiood,» põhjendas ta.
Nii Nõmmiku kui abilinnapea Rein Triisa selgituse järgi ongi lossimägede korrastamise tööplaan seatud nii, et seda saaks täita vastavalt võimalusele ning puude langetamisega ei rutataks. «Oluline on, et protsess on alanud ja dokumendid korras,» lausus abilinnapea.
Sügise ja talve jooksul on Teisel Kirsimäel puid pügatud ning neid Kirsimäe ja Kaevumäe vahele jäävast orust maha võetud. Nüüd näeb ühelt mäelt teisele ning Kaevumäelt paistab ka Jaani kiriku torn. Niisuguseid vaateid võis viimati imetleda 1930. aastatel.
Inga Nõmmiku jutu järgi lageraiet lossimägedes oodata pole, kuid puid võetakse maha palju. «Laidoneri kuju ümbert, aida juurest ja veel mitmelt poolt,» kirjeldas ta peamisi piirkondi, kuhu saemehed jõudma peavad.
Raietöid tegeva osaühingu Degusteeri ja Presenteeri teatel on mahult tehtud küll vaid 25 protsenti tööst, kuid maha on võetud just need puud, milleni on kõige keerulisem jõuda.
Metsistunud park jääb lindudele
Enamik langetatavatest puudest on aja jooksul kasvanud võsa, mis asub Kaevumäest Männimäe pool. Selles metsistunud pargiosas käivad jalutajad harva ning Musumägi ja suusahüppemäena tuntud piirkond on paljudele viljandlastele avastamata. Jalutada on seal raske, sest radadele on kasvanud lepik ning vanad puud on maha varisenud ja sinnasamma mädanema jäänud.
Nõmmiku sõnul jäetakse see ala metsikuks ka tulevikus, kuid osa võsa on siiski kavas maha raiuda. Degusteeri ja Presenteeri alustas sellega juba talve lõpul, kuid halva ilma tõttu suudeti puhastada vaid väike osa Hariduse tänava ja Ranna puiestee ristmiku kõrval olevast nõlvast.
Töökava kohaselt pole linnal siiski kavas ainult raiumisele keskenduda. Mahavõetud puude asemele pannakse mulda 244 uut taime, põõsaid ja suuri puid. «Istutame need nii, et puud ei segaks avatud vaateid,» lisas Nõmmik. Selle töö tarbeks esialgu veel raha pole, see loodetakse saada keskkonnainvesteeringute keskuselt.
Esimese Kirsimäe järvepoolsele nõlvale istutatakse plaani järgi 15 kirsipuud, et õigustada mäe nime. «Need on päris kirsid, mis kõlbavad süüa,» kinnitas Nõmmik. Paika on panemata ka pingid, mille linnavalitsus on ühelt Soome firmalt tellinud ja mis peaksid suveks lossimägedesse uute jalgradade äärde jõudma.