Pealinnast valla pääsenud enneolematu tung kanamunade järele hõrendas munalette ka Viljandimaal, kuid nüüd näib huvi tiivuliste toodangu vastu normaliseeruvat.
Suur munapaanika näib taanduma hakkavat
30. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi tarbijate ühistu turundusjuht Kristo Mägi ütles, et munapaanika mõju on Viljandi linnas ja maakonnas tunda andnud, kuid tarbijate huvi munade järele paanikaks nimetada pole õige.
«Päeviti on olukord erinev,» nentis ta. «Kui tarbijad haaravad mune tavalisest rohkem, peab kauplus neid juurde tellima ja see võtab veidi aega.»
Viljandi tarbijate ühistu alla kuuluvad Konsumi, Maksimarketi ning A ja O kauplused, mis asuvad nii Viljandi linnas kui mujal maakonnas.
«Viljandis on mune kogu aeg jätkunud, ainult teinekord jääb valik päeva lõpuks väiksemaks ehk siis odavamad ostetakse ära,» lausus Mägi. «Maal on mõnes poes juhtunud, et õhtuks on kõik munad otsas. Ent juba järgmisel päeval saabub müügile uus partii.»
Mägi sõnul ei saa veel öelda, et suur huvi munade vastu taandunud oleks, sest tulekul on munadepüha, mis alati nende läbimüüki suurendab.
«Võrdlusi saab tuua kunagise nõudlusega suhkru ja tatra järele,» lisas ta. «Inimesed lähevad kuulujuttudest paanikasse ja haaravad oma tavapärase ostukoguse asemel rohkem. Mune pole põhjust suurel hulgal varuda, sest need säilivad kuni 25 ööpäeva.»
Valikut on
Männimäe Selveri administraatori Marika Sperlingu jutu järgi juhtus nädala algul, et kaupluses said enne uue partii kohalejõudmist kõik munad otsa.
«Tellisime neid juurde ning näiteks täna on mune eri tootjatelt ja hinnaklassidest, nii valgeid kui pruune,» ütles ta eile päeval. «Tõsi, tulekul on munadepüha ja see annab alati tunda. Siis lähevad nii munad kui sibulakoored: sibulad on vahel päris puhtaks kooritud.»
Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid ütles, et eeldatavasti avaneb Viljandimaa munaäris samasugune pilt nagu mujal Eestis. Ta hindas, et võrreldes veebruari sama ajaga on Maxima müünud kaks korda rohkem mune.
«Sellist olukorda, et munariiul oleks päris tühi olnud, pole ette tulnud,» ütles Erilaid. «Olen iga päev käinud kauplusi kontrollimas ja konkurente vaadanud ning mulle tundub, et hullem on möödas.»
Ta lisas, et kõige suurem oli nõudlus munade järele möödunud nädalavahetusel.
Paanika põhjused
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et munapaanika tekkis mitme asja koosmõjul.
Esiteks hakkas aasta algusest kehtima Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peab puurikanal olema senise 550 asemel vähemalt 750 ruutsentimeetrit puuripinda. Seal on teisigi ettekirjutusi, mis kuhjudes toovad kaasa muna hinna kallinemise. Samas polnud tegu üleöö sündinud nõuetega, vaid nende jõustumise tärmin oli teada juba aastaid.
Lisaks on Pärtli jutu järgi vähenenud Läti ja Leedu munade sissevedu Eestisse, sest lõunanaabrid on leidnud tasuvama turu teistes riikides.
Nendest uudistest luges rahvas tema sõnul välja, et munad lähevad hirmus kalliks või saavad suisa otsa, ning tormaski seda tiivuliste toodangut kokku ostma.