Brüsselis naiste ja meeste õiguste teemal peetud seminaril tuli ilmsiks, kui suur on sooline palgalõhe. Naised teenivad kogu Euroopa Liidus märksa vähem kui mehed, kuid eriti märgatav on vahe Eestis.
Naised on haritumad, kuid teenivad meestest vähem
/nginx/o/2021/01/07/13565012t1hc9c7.jpg)
30. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon avaldas Euroopa võrdse palga päeval värsked andmed, mille järgi naised teenivad Eestis ikka veel meestest 27 protsenti vähem. Euroopa Liidu keskmine protsent on 16,4.
«On häbi, et ühesuguse töö eest makstakse erinevat palka,» ütles Euroopa Parlamendi president Martin Schulz naistepäeval Brüsselis peetud soolise võrdõiguslikkuse seminaril. «Arvud räägivad enda eest ise: 60 protsenti ülikooli lõpetanutest on naised, kuid ettevõtete juhtide seas on naisi kõigest 3,2 protsenti.»
Mehed ja naised on valdkonniti eraldatud. Naised töötavad sageli müüja, koduabilise, õpetaja või meditsiiniõena ning neid on rohkem ka avalikus sektoris. Seevastu mehi on enam tööstuses, väikeettevõtetes ja erasektoris ning juhtivatel ja kõrge palgaga kohtadel.
Pere ja tööd tuleb püüda rohkem ühitada
«Tänapäeval ei takista ametlikult miski ametikohta valimast. Miks siis valivad naised teatud kutsealad?» küsis ametiühingute konföderatsiooni komitee president Karin Enodd.
Tema sõnul on naistel mitmekesisemad huvid ja nad tahavad hoida pere ja töö vahel tasakaalu. Juhtival ametikohal töötamist on paraku keeruline ühitada pereelu ja laste eest hoolitsemisega, seetõttu pole naistel hõlpus saada samasugust palka, kui makstakse meestele. «Mehed arvavad, et ainult nemad saavad teha «tõelist tööd»,» nentis Enodd.
Tema teada töötavad naised perekondlike kohustuste tõttu sagedamini osaajaga, satuvad kergemini vaesuse küüsi ning saavad vähem pensioni.
«Poliitikud peavad leidma vahendeid, mis võimaldaksid meestel ja naistel olla tööjõuturul võrdsed,» ütles Enodd oma sõnavõtus. «Töö- ja pereelu ühendamist on vaja hõlbustada, luues näiteks paremaid lastehoiuvõimalusi. Naistesse ja peredesse on alati tähtis investeerida.»
Rootsi majandusprofessor Agneta Stark toonitas, et igale mehele ja naisele tuleb tagada võimalus töötada.
«Viiekümne aasta jooksul on naiste haridustase oluliselt tõusnud ning kui 30 aastat tagasi domineerisid arhitektuuri ja õiguse vallas mehed, siis nüüd enam nii ei ole,» kõneles Stark.
On selge, et need, kes lähevad ülikooli, tulevad elus paremini toime. Paraku saavad mehed ka kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel naistest suuremat palka ning maksavad seetõttu ka rohkem makse.
Ehk tuleks muretseda hoopis meeste pärast?
«Võib-olla omandavad liiga paljud naised kõrghariduse? Kuid ometi investeerivad just nemad Euroopa tulevikku,» arutles Agneta Stark. «Peaksime muretsema hoopis meeste pärast: nad ei õpi, ei saa piisavat kvalifikatsiooni. Miks ei siirdu mehed uutesse valdkondadesse? Nad teenivad oma alal hästi ning tahavad oskustega võrreldes liiga kõrget palka.»
Enamasti on naised väikeste kollektiivide ülemused, aga ettevõtete juhatusest leiab neid mitu korda harvem kui mehi. Sageli on pärast tööd ka koduste asjade eest hoolitsemine nende õlul.
Palgalõhe on seda suurem, mida vanemad on naised. Üle 45 aasta vanustel naistel on tööjõuturul üldse raske konkureerida. Nende haridus on hakanud aeguma, nad on vahepeal laste tõttu tööst eemal olnud, peale on kasvanud hulk haritud noori — sellises konkurentsis pole kerge toime tulla. Pensionieani jääb neil paraku veel hulk aega.
Probleeme on kõnealuses valdkonnas ohtralt ja neid lahendada pole lihtne, sest põhjusi on mitu ja nende juured ulatuvad sügavale. Euroopa Liidus on naiste ja meeste võrdõiguslikkus põhiõigus ning sooliste palgaerinevuste kaotamist on juba ammu peetud prioriteediks. Eesmärk on luua aastaks 2020 rohkem ja paremaid töökohti, suurendada naiste tööhõive määra ja kanda hoolt, et maailmas oleks 20 miljoni võrra vähem neid, keda ähvardavad vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.