Viljandimaalt saavad vabariigi 91. aastapäeva puhul riikliku autasu Kaitseliidu Sakala maleva propagandapealik Priit Silla ja kaitseväelane Egerd Erreline.
Kaks viljandimaalast saavad riikliku autasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Silla on üks kahest, kes tänavu võtab presidendilt vastu Riigivapi V klassi ordeni kui vabadusvõitleja.
«Mul on hea meel, et peaaegu olematuks vaikitud koolipoiste võitlus Vene võimu ja venestamise vastu on tunnustamist leidnud,» lausus Priit Silla. «Me panime oma elu ohtu, kuigi tol ajal polnud mingit lootust, et võiksime Eesti riigi tagasi saada.»
Riiklik kurjategija
Kuuekümnendate aastate algul, kui Priit Silla õppis Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuulus ta ühtlasi põrandaalusesse organisatsiooni, samasse, kus tegutses Enn Tarto. Nad kutsusid rahvast relvadeta vastupanule.
«See polnud põnevusmäng, vaid ausad noored inimesed käitusid oma sisetunde järgi,» sõnas Priit Silla toonast aega meenutades. Aastail 1962—1965 istus ta Mordva vangilaagrites, kus poliitvange nimetati eriti ohtlikeks riiklikeks kurjategijateks.
Kodumaal tagasi, pidas Priit Silla mitut ametit, olles kogu aeg nõukogude võimu vastaline.
Priit Silla oli üks neid, kelle eestvõttel taastati 1989. aastal Kärstnas Vabadussõja ausammas. Kaitseliidu Sakala malevas tegutsedes alustas ta maleva ajalehe «Oma Maa» väljaandmist, see ilmub praegugi iga kuu. Tema juhtida oli pikka aega noorkotkaste tegevus, praeguseks kuulub neist enamik Kaitseliitu.
Ka tänavu jaanuaris viis Priit Silla poolsada õpilast Vabadussõja ajal peetud Kärstna lahingu radadele. See oli seal mail juba seitsmeteistkümnes sõjamäng.
Kaitseväelasel läheb hästi
Kapral Egerd Erreline ütles nädal tagasi «Sakalale», et tal läheb hästi. «Minu perre sündis tütar ja ma jätkan teenistust kaitseväes.»
Juba lapsena kaitseväelase elukutsele mõelnud noormees läks pärast sõjaväeteenistust kursustele ning sealt Afganistani missioonile.
Egerd Erreline sattus teenima kohta, kus sõjategevus oli kõige rängem. Miin purustas ta jala siis, kui kojutulekuni oli jäänud vaid üheksa päeva. Nüüdseks on tal seljataga pikk taastusravi Londonis ja Haapsalus.
Kunstjalg võimaldab kaitseväelasel kõndida keppe kasutamata.