Kui Viljandis läheb aprillist prügiveo kord rangemaks ning teenus paljuski kallimaks, siis maakonnas jäätmevedaja suuri muudatusi ei näe.
Maakonnas veetakse prügi endist viisi
22. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu Viljandis, nõnda ka maakonnas viib jäätmeid ära aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused. Ettevõtte Lääne regiooni juhataja Jaan Viljas ütles, et maakonna prügivedu jätkub endistel tingimustel, mis on omavalitsustega kokku lepitud.
Mõnel juhul on mitu omavalitsust teinud ühise hanke ja sõlminud jäätmevedajaga ühise lepingu, osa eelistab toimetada aga iseseisvalt.
Viljas märkis, et Viljandis muutub prügivedu linnavalitsuse nõudmisel, sest linn muutis jäätmeveo korra tingimusi. Samas hindas ta, et rangemaks muutub prügiveo kord eeskätt neile viljandlastele, kes eiravad jäätmehoolduseeskirja.
«Uus kord peaks meie linna väljanägemise esteetilisemaks ja puhtamaks muutma,» lausus ta. «Vähemaks peaks jääma ületäitunud ja katkisi jäätmemahuteid, kust tuul ning linnud prügi välja puistavad.»
Kuivõrd kavatsevad teised omavalitsused järgida Viljandi jäätmeveo korra muudatusi, selle kohta Viljasel andmeid pole ja vähemalt tänavu maakonnas selles suhtes midagi ei muutu.
«Jäätmevedu käib kõikjal tähtajalise lepingu alusel ja enne uue perioodi algust korraldatakse riigihange, kus on ka tingimused täpselt kirjas,» lausus ta. «Lepingu kehtivus ulatub kahest kuni viie aastani.»
Järgmisena, tuleva aasta 31. märtsil lõpeb prügiveo leping Kolga-Jaani vallas.
Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ütles, et vald on asunud uue perioodi jäätmeveo hanget ette valmistama.
«Kindlasti ei plaani me prügivedu kallimaks ega keerulisemaks teha,» sõnas ta.
Tänu seadusemuudatusele on Kauri jutu järgi vallal hoopiski võimalus pikendada jäätmeveo minimaalset sagedust: selle asemel et käia kord kuus, käiks prügiveok hajaasustuspiirkonnas kord kvartalis. Seni on selline asi võimalik vaid erikokkuleppena, milleks vald peab igal eraldi juhul loa andma.
Kaur nentis, et maal on inimestel kombeks osa rämpsu lihtsalt ära põletada ning kui inimene veel üksi elab, koguneb äravedamist vajav prügi üsna pikaldaselt. Ta lisas, et maal asuvad majapidamised hõredalt ning harvem prügivedu tähendaks vallarahvale ka rahalist kokkuhoidu.