Viljandi linnaraamatukogu ja Viljandimaa naisliit tähistasid 13. märtsil ühiselt emakeelepäeva.
Naised meenutasid maarahva laulikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keelt väärtustav tähtpäev oli tegelikult päev hiljem, end maarahva laulikuks nimetanud poeedi Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
Põhiesineja oli kauaaegne ajalooõpetaja Evi Eilonen, kes pidas huvitava ja emotsionaalse ettekande Kristjan Jaak Petersoni elukäigust. Tõenäoliselt sai suurem osa kohalviibijaist esimest korda teada, et luuletaja vanaisa ja isa olid pärit Viljandi lähistelt Saarepeedi vallast Kikka talust. Endise talu kohale on juba 1971. aastal püstitatud mälestuskivi.
Kristjan Jaagu isal oli õnnestunud pärisorjusest vabaks saada ja Riiga rännata. Seal abiellus ta neiu Anna Elisabethiga, kes oli oletatavasti läti-leedu päritolu. Peresse sündis seitse last, kolmandana Kristjan Jaak. Tolle aja kohta omandas ta mitmekülgse hariduse, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning seejärel lühikest aega Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Napid rahalised võimalused ja halvenev tervis sundisid teda pärast kolme semestrit õpinguid ülikoolist lahkuma ja siirduma tagasi koju Riiga. Kristjan Jaak Peterson suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi, olles vaid 21 aasta vanune.
Üliandekas noormees valdas rohkem kui kümmet keelt, armastuse eesti keele ja Eestimaa vastu sai ta oma isalt.
Raamatukogus oli välja pandud huvitavaid materjale, mida ilmestasid Evi Eiloneni ajaloolised fotod. Kristjan Jaak Petersoni luulet esitasid Reet Post ja Lennart-Hans Jürgenson.
Viimane meenutas Viljandimaalt pärit õpetajat, kirjameest, tõlkijat ja kunstnikku Voldemar Metsamärti, kelle sünnist möödus 110 aastat, ning luges tema kirju ja luuletusi. Endine kauaaegne Ugala näitleja, haikude kirjutaja ja maailma haikuföderatsiooni liige Lennart-Hans Jürgenson kõneles ka oma loomingust ning esitas sellest näiteid.