HARIDUS- JA teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul on võimalik tõsta õpetajate alampalk tuleval aastal 700 eurole. See teeb pedagoogide alampalga kasvuks 15 protsenti. Kindlasti on õpetajate palka vaja ja võimalik tõsta ka edapidi, ent see eeldab tähtsaid ümberkorraldusi.
Kust võtta selleks lisaraha? Mina ei näe Eestis ühtegi valdkonda, mis oleks ülerahastatud. Mida peaksime siis tegema, kui raha on vähe, kuid ühiskond ootab, et õpetajate palka tõstetaks?
Õpetajate palgatõusuks on peamiselt kolm allikat: koolikorralduse efektiivsust tuleb parandada, haridusraha on vaja suunata ennekõike õpetajate palkadeks ning eraldada riigieelarvest lisaraha.
Eesti koolivõrk on loodud seitsmekümnendatel aastatel, arvestades lapsi, keda meil demograafilistel põhjustel enam ei ole. Statistika räägib enda eest: 1997. aastal oli Eestis 224 000 õpilast ning 11 984 õpetaja ametikohta, mis tegi õpilasi ühe õpetaja kohta 18,7.
Nüüd on õpilaste arv vähenenud 145 000-le, aga õpetajate ametikohti on endiselt samas suurusjärgus kui toona, mistõttu praegu tuleb ühe õpetaja kohta keskmiselt 12,2 õpilast.
KUI KOHANDADA koolivõrk õpilaste arvule vastavaks ja õpilasi oleks õpetajate kohta sama palju kui 15 aastat tagasi, võiks riigieelarvest lisaraha eraldamata tõsta õpetajate palka ligi 30 protsenti. On üsna selge, et praegust koolivõrku me üleval pidada ei suuda. Meil oleks arukas leppida kokku, mida me koolidelt ootame, ning seejärel on võimalik mõista, kus need peavad asuma.
Hariduskuludeks on Eestis ette nähtud seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Selle poolest oleme muu maailmaga võrreldes märkimisväärselt üle keskmise. Ometi läheb riigi hariduskuludest õpetajate palkadeks alla 50 protsendi.
Võrreldes edukamate riikidega, kus personalikulud moodustavad hariduskuludest üle 60 protsendi, on meil arenemisruumi küllaga. Nii riigil kui omavalitsustel tuleb lõpetada üleinvesteerimine, mis on tihti ebapraktiline, ja suurendada kokkuhoiu arvel hariduskuludes palkade osa.
HARIDUS- JA teadusministeeriumi arvutused on näidanud, et osa riigilt omavalitsustele õpetajate palgaks eraldatud raha ei kulutata sihtotstarbeliselt, vaid läheb koondamiskulude maksmiseks, tugispetsialistide palkamiseks ja muuks.
Arvutuste järgi ei jõua Eestis ligi viis protsenti, Tallinnas koguni 11 protsenti riigi eraldatud palgarahast õpetajate taskusse. Rahastamise aluseks olevaid õigusakte tuleb täpsustada ja vajaduse korral muuta, et õpetajad neile ettenähtud palgaraha kätte saaksid.
Kolmas võimalus õpetajate palka tõsta on eraldada lisaraha riigieelarvest. Riigieelarvest lisaraha leida on kindlasti vaja, kuid see ei saa jääda ainsaks palgatõusu katte allikaks.
Jah, me peame eraldama õpetajatele riigieelarvest lisaraha, kuid samal ajal peame korrastama koolivõrgu, suurendama hariduskuludes õpetajate palga osa ja tagama, et nad saaksid kätte kogu palgaks ettenähtud raha. Kui suudame seda teha, on tõenäoline, et 2015. aastal viib õpetaja koju 20 protsenti kõrgema palga, kui on Eesti keskmine.