Nädala eest Ruilas kahefaasilise takistussõidu võitnud Elis Nõgel on väsimatu ja sitke tüdruk, kelle suur unistus on panna end tulevikus proovile tugevaimas rahvusvahelises konkurentsis.
Elis Nõgel takistusi ei pelga
17. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba pikka aega on hobused olnud 18-aastase Elis Nõgeli suur kiindumus. See algas ligi 14 aastat tagasi, kui tema pere kolis Heimtalisse. Eesti suurima trakeenikasvanduse naabruses elades on väga keeruline hobustest mööda vaadata ja eemale hoida. Ratsutamas hakkas tüdruk käima kümneaastaselt Rebeka Luhaste juhendamisel.
Võrratud neljajalgsed lummasid piigat nii, et ta leidis muusikaõpingute tarvis üha vähem aega, kuni jättis need sootuks unarusse. «Lõpetasin muusikakoolis algtaseme, kuid lõin siis klaveriõpingutele käega: ratsutamise kõrvalt ei jäänud nendeks enam mahti,» tunnistas ta.
Esimese võistluse tegi Elis Nõgel kaheksa aastat tagasi poniga tünnisõidus. Keskendunumalt on ta võistlusspordiga tegelnud 2008. aastast, kui hakkas sõitma Eesti tõugu poniga Vika. Eelmisel hooajal oli tema peamine võistlushobune Verso de Lee.
«Et Heimtali hobusekasvanduses on enamik ratsusid müügis, ei jää hobused pahatihti kuigi kauaks sõitja hoole alla,» tõdeb sportlane. Praegu on Elis Nõgeli kaks edukamat võistlushobust Mauno Murruti omanduses olev Tori tõugu täkk Areen ning Heimtali kasvandusele kuuluv trakeeni tõugu täkk Aristokraat. Kokku on tüdruku hoole all viis ratsut.
Eelmisest võistlushooajast peab Elis Nõgel oma suuremateks saavutusteks ratsaliidu suvises karikasarjas noorte seas saadud üldvõitu, Pärnumaa meistri tiitlit, üldvõitu 120-sentimeetriste takistustega võistlussarjas «Tori hobune 2011», juunioride ja noorte arvestuses teenitud kolmandat kohta Vääna talvises karikasarjas ja sama saavutust Ruila kevadtuuril.
Kõrgelt hindab neiu ka oma sõitu Tallinn International Horse Show’l, kus tal õnnestus saada alla 25-aastaste ratsanike klassis seitsmes koht.
Eelmise takistussõiduhooaja lõpetas Elis Nõgel juunioride edetabelis neljanda ja noorte klassis kuuenda kohaga.
Tüdruk kiidab oma juhendajat Kairi Dräbtsinskajat. «Kuigi Kairi ratsutab ja teeb treeneritööd hobi korras, on ta siiski võimeline suurtel sõitudel kõrgetele kohtadele konkureerima,» kõneleb õpilane. «Tema hoolivus ja viis, kuidas ta hobuseid treenib, väärivad imetlust.»
Argipäevadel veedab noorsportlane tallis neli kuni kuus tundi, nädalavahetustel enamgi, kuid vahel tuleb tema sõnutsi ette ka teisi toiminguid, millest ei saa loobuda.
Korra nädalas leiab gümnaasiumi lõpetamiseks valmistuv neiu aega treenida väikesi ratsutamishuvilisi. Elis Nõgel lausub muiates, et pärast noortetrenni on magusast nädalaks isu täis. «Tallides on tava viia kukkunule lohutuseks veidi magusat,» selgitab piiga.
Elis Nõgel pole eriti rängalt kukkunud, ta nimetab end hoolsaks turvavarustuse kasutajaks. Kergematest põrutustest ja marrastustest pole siiski pääsenud temagi.
«Kõige karmim trauma on mul olnud käeluumurd, aga see juhtus lumelauasõidul,» teatas ta.
Takistussõitjana Elis Nõgel tulevikule suuri lootusi seada ei julge. Peamine põhjus peitub selles, et tal pole kindlat võistlushobust. «Muidugi tahaksin võistelda välismaal ja panna end senisest enam proovile rahvusvahelises konkurentsis. Kas see tulevikus tõeks saab, ei oska ma praegu öelda,» lausus ta.