Kuhu te viiksite külalise, kellega tahate juttu puhuda ja veidi jalgu sirutada? Eks ikka parki! Ja mõistagi sellisesse, kus on kenad kõnniteed, kaharad puud ja natuke ajaloo hõngu.
Pargid igatsevad hoolitsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võite minna ja jalutada näiteks Viljandi lossimägedes, kus jätkub rohelust ning aimub keskaega. Või võtate ette retke Olustvere mõisa parki ja vaatate, mida seal viimasel ajal tehtud on. Kiikate ehk seejuures talulapse kombel kadedalt lossiakendesse ning kujutlete, kui uhke oleks olnud selles majas elada.
Kondamiseks kõlbab ka Õisu, Heimtali või mõne muu mõisa ümbrus.
Just mõisapargid pakuvadki linnakingadega jalutajale ühtaegu loodus- ja kultuurielamust. Seda aga üksnes siis, kui need haljasalad on korda tehtud.
Paljud pargid on kahjuks unarusse jäetud, sest omanikel napib nende korrastamiseks raha ja teadmisi. Mõnel mõisal polegi tegutsemishuvilist omanikku, aga nendest me praegu ei räägi.
Teeme juttu hoopis sellest, mida peaksid mõisate valdajad ette võtma, et saada oma pargi kordategemiseks mõtteid ja raha.
Rahapuudus takistab
Et mõisad on Eesti ajaloo mälestusmärgid, on enamik härrastemajade ümber asuvaid parke võetud riikliku looduskaitse alla. Sellega soovitakse säilitada haljasalad just säärastena, nagu need loodi. Kaitse all olemine näeb ühtlasi ette, et parki tuleb jõudumööda taastada ja hooldada ning esitleda sealseid väärtusi rahvale.
Enamik mõisaomanikke on selle mõttega päri: kes ei tahaks näha oma vaatamisväärsuse ümber kaunist ja korrastatud haljasala. Paraku tuleb siin mängu üks tingimus, raha! Seda kipub nappima. Suur osa mõisahooneid on ju koolide valduses, aga õppeasutustel pole pahatihti võimalik parkide hooldamiseks kulutusi teha.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskasutuse spetsialist Hille Lapp ütleb, et paljude parkide valdajad on hädas: ajad on muutunud raskemaks ning heakorrasse investeerimise võimalused on mõne aasta tagustega võrreldes vähenenud.
«Meil on olnud juba aastaid päevakorral teema, kuidas tagada kaitsealuste parkide hooldus,» nendib ta.
Abi võib küsida fondidest
Üks väljapääs siiski on: pargi korrastamiseks tuleb taotleda toetust mitmesugustest fondidest. Hille Lapi sõnul on selliseid projekte viimasel ajal edukalt teinud Olustvere teenindus- ja maamajanduskool. See õppeasutus on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toel korda teinud mõisa südames asuva haljasala. Pargi taastamise projekt on valminud ka Õisu ja Lõhavere mõisas.
Mõistagi tuleb toetuse taotlemiseks täita hulk dokumente. Muu hulgas läheb vaja hoolduskava, millesse on kirja pandud järgmisel kümnel aastal pargis plaanitavad tööd.
Hoolduskava peab olema kinnitatud keskkonnaametis, sest ainult nii võivad projekti hindajad olla kindlad, et plaani võetud tööd on tähtsad ja raha andmist väärt.
Hille Lapp lisab, et kuigi hoolduskava annab kaalu projektitaotlustele, on seda vaja ka mõisa valdajatel endil. Koostatud plaani põhjal on omanikul hea tööde kohta arvestust pidada ja tuleviku tarvis analüüse teha.
«Hoolduskavast on abi näiteks valla järgmise aasta eelarve arutamisel. Kui on teada hooldatavate alade suurus, tööd ja nende orienteerivad hinnad, saab pargi korrastamiseks eelarves ette näha adekvaatse rahanumbri,» selgitab looduskasutuse spetsialist.
Korraliku hoolduskava puhul saavad omanikud kiiresti reageerida sobivatele projektivoorudele, ilma et peaksid hakkama mahukat dokumenti vajaduse korral alles koostama.
Kuidas hoolduskava tehakse? Üks võimalus on tellida see dokument spetsialistidelt, selleks saab KIK-ist isegi toetust küsida.
Teise ja ilmselt odavama variandina võivad mõisaparki tundvad inimesed hoolduskava ise valmis kirjutada. Selle juures saavad nad abiks võtta juhendi, mis kirjeldab üksipulgi kõiki detaile.
Juhend omapäi proovijatele
Ajalooliste parkide hoolduskava koostamise metoodika ilmus Eestis 2007. aastal. Selle tegemisel osalesid Juhan Maiste, Kalev Sepp ja Nele Nutt.
Projekti rahastas KIK. Autorid tutvusid välitöödel Eesti parkide probleemidega ning katsetasid hiljem endi väljatöötatud hoolduskava esimestel aladel.
Möödunud aasta lõpul tuli trükist uus, täiendatud juhend, mis on valminud keskkonnaameti tellimusel ja Kesk-Läänemere INTERREG 4 projekti käigus. Selle on koostanud Nele Nutt.
Hoolduskava võib omanik lasta teha kõikidele parkidele, olenemata sellest, kas ala on kaitse all või mitte. Vahe on ainult selles, et kaitsealuste objektide hoolduseks on võimalik raha taotleda.
Autorid ütlevad juhendisse kirjapandud selgituses, et hoolduskava lahendab Eesti mõisaparkide probleemi ning aitab koos sobiva finantseerimisega säilitada meie maastiku põhiväärtused.
Hoolduskava annab juhised, mismoodi ja missugustest kohtadest raiuda võsa, kuidas võiksid kulgeda auto- ja jalutusteed, kust vedada varemed ära ja kus need säilitada ning kuidas objekte tähistada.
Selles märgitakse ära pargi tsoonid, tuuakse esile nende stiililine eripära, määratakse niidetavad alad ning näiteks hobuste kopli või autoparkla alla jääv piirkond. Hoolduskava annab pargis tegutsemise põhisuunad, kuid jätab seejuures võimaluse dokumenti edaspidi täiendada.
Hille Lapi sõnul võib neile, kes otsustavad hoolduskava ise teha, kõige raskem olla kaartide koostamine: seal on vaja täpselt näidata, kus mingeid töid tehakse.
«Selle töö võib tellida mõnelt oskajalt,» soovitab looduskasutuse spetsialist. «Mõistagi oleme ka keskkonnaametis valmis inimesi juhendama ning aitama neil materjale täiendada, kui nad kipuvad hätta jääma.»
Hille Lapi teada plaanivad lähiajal mõisapargile hoolduskava teha Kärstna, Heimtali, Sürgavere, Kõpu ja Õisu mõisa valdajad. Kava koostamine on pooleli Pärnumaa Sindi parkidele ja Olustvere mõisapargile.
«Lõhaveres ja Õisus koostati hiljuti pargi restaureerimise projekt ja tehti selle juurde kohe ka hoolduskava,» toob Hille Lapp veel ühe kiiduväärt näite.
Ta lisab, et mais plaanib Viljandi maavalitsus korraldada koos keskkonnaameti ja muinsuskaitseametiga Õisus konverentsi, kus võetakse mõisaparkidega seonduv põhjalikumalt jutuks.
Need pargiomanikud, kes maikuuni oodata ei malda, võivad küsida juba praegu keskkonnaametist endale hoolduskava juhendi ning hakata selle järgi oma pargipärli korrastamist plaanima.
PLAAN
Hoolduskava ülesanded
• Anda ülevaade pargi ajaloost, põhilistest väärtustest ja probleemidest.
• Seada pargi hoolduse eesmärgid.
• Kirjeldada hooldust, mis on eesmärkide saavutamiseks vaja teha lähiaastatel.
• Panna tegevus tähtsuse järjekorda.
• Pakkuda välja hoolduse organiseerimise ja rahastamise võimalusi.
• Teha ettepanek pargi piiride täpsustamiseks (kui need pole määratud või vajavad muutmist).
Allikas: parkide hoolduskava koostamise metoodika