Metssead jätsid eelmisel suvel paljud Karksi valla Lilli küla elanikud kartuli ja viljata ning terroriseerivad inimesi talvekuudelgi.
Sigadused Lilli lähistel jätkuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külavanem Liia Oidemaa ütles, et sead käivad praegugi aiamaadel songimas ning poevad läbi ka ette ehitatud aedadest. Elanikud, sealhulgas kooliteed käivad lapsed, trehvavad metsanotsusid sageli asula lähedal.
Metsakaitse ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil ütles, et Lillis on metssigade arvukus liiga suur ning toiduotsinguil tungivadki nad aiamaale.
«Võimalik, et jahimeeste tehtud söödaplatsid on külale liiga lähedal,» pakkus Männil. Aiamaadele võiks külainimesed tema soovitust mööda riputada hiljuti kantud riideid, mis sigu värske inimese lõhnaga eemale peletaksid.
«Aga see pole muidugi lahendus, see hoiab loomi vaid ajutiselt eemale,» nentis Männil. «Probleemi lahendus on ikkagi jahimeeste käes: sigadele tuleb anda vähem lisasööta, eriti küla läheduses, ning aasta läbi neid intensiivsemalt küttida.»
Talvel tuleks Männili sõnul rohkem lasta ka vanemaid emiseid. Noorte sigade tabamine ei aita tema hinnangul arvukust alla viia, sest põhikari jääb alles ja sigib jõudsalt edasi.
Nuia jahiselts on sel hooajal küttinud 85-90 ja Lilli jahiühing 50-55 siga ning loomade arvukus on varasemate aastatega võrreldes tugevalt langenud.
«Palju sigu tuleb Lätist,» rääkis Nuia seltsi esimees Veljo Kask. «Siin käivad nad aedades ja lähevad siis kaugemale piiri äärde magama. Sealt pole neid lihtne tabada, sest sihte ja radu on vähe.»
Ta toonitas, et jahimehed ei toida sigu küla lähedal, vaid viivad neile suupoolist kaugematesse söötmiskohtadesse.
«Arvan, et kütime iga vanuserühma sigu piisavalt,» lausus Kask. «Kõige rohkem laseme muidugi põrsaid, mis on jahinduslikult õige, sest nende suremus on suur, aga ka kesik- ja täiskasvanud emiseid.»