Seda, et Viljandi linnavolikogu otsustab seekord aastapreemia anda pärimusmuusika keskusele Kirsimäe aida elluäratamise eest, võis arvata juba tükk aega tagasi. Uhke kultuurihoone valmimine lossimägede veerel oli tõepoolest väga suure kaliibriga sündmus. Teist sellist pole Viljandis palju aastaid ette tulnud.
«Sakalal» pole põhjust volikogu otsusele põhimõtteliselt vastu vaielda. Mäletatavasti tõstsid ka maakonnalehe ajakirjanikud 2008. aastast kokkuvõtteid tehes esile just pärimusmuusika keskuse meeskonda ning selle visa juhti Ando Kivibergi.
Ehkki tähtis on ka see, et Viljandi sai ühe renoveeritud maja võrra rikkamaks, väärib keskus tunnustust ennekõike hoonele sisu andmise eest. Pärimuskultuuri propageerimise kõrval on pakutud hubast ulualust paljudele üritustele, mis on Viljandisse kokku toonud rahvast nii mujalt Eestist kui välismaalt. Kõige suurejoonelisemad näited on selles reas kultuurkapitali auhinnagala ning Balti Assamblee istungjärk.
Vahel tundub, nagu oleks ait tegutsenud juba aegade algusest peale, ja linna on raske ilma selleta enam ettegi kujutada. Lühidalt öeldes torkas Viljandi tänu aidale mullu teiste maakonnakeskuste hulgast silma. Just seda on siinsed linnajuhid, turismiarendajad ja paljud teised aastaid oodanud. Loodetavasti annavad kultuuri vallas tehtud vägiteod varem või hiljem tulemusi ka teistes valdkondades, sest üle-eestilise tähelepanu keskmes seistes on loota ka ettevõtluse kiiremat arenemist.
Väikese tõrvatilgana meepotis jääb eile volikogus langetatud otsuse puhul silma tõik, et pärimusmuusika keskust pärjates kiidavad linnajuhid ka iseennast, sest oli ju linn üks ehituse eestvedajaid ja rahastajaid. Tahtmata alahinnata aida rolli Viljandi arengus, leiab «Sakala», et edaspidi võiks volikogu aastapreemiaid määrates vältida iseenda kiitmist.