Artikkel ilmus 18. veebruari «Sakalas»
Iga uue kuu algul annab lehelugejaile möödunud kuu ilmast ülevaate Külli Loodla, kelle põhitöö on analüüsida kõigi Eesti ilma- ja vaatlusjaamade andmeid ning kontrollida, et need saaksid ajaloo tarvis korrektselt üles tähendatud.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitjana on Külli Loodla elu ilmast ilma ilmaga seotud. Nagu ta ütleb, tekkis huvi tasapisi ja nähes pärast keskkooli lõppu, et mereakadeemias on avatud uus ala, meteoroloogia, otsustaski ta selle kasuks.
Kas olete nõus väitega, et pole olemas halba ilma — on vaid sobimatu rõivastus?
Olen täiesti päri. Pole halba ilma, on ainult valesti valitud varustus. See, mida mõni peab halvaks ilmaks, loeb teine heaks. Tuul, mida rannas peesitaja ei armasta, meeldib väga surfaritele.
Muidugi on tähtis arvestada, millises olukorras või kellele võib mingi ilm olla halb. Kui heinaajal on taevaluugid valla ja vihma kallab vahetpidamata, pole abi ka hästi valitud varustusest.
Missugune ilm teile kõige rohkem meeldib?
Lemmikut mul pole, sest igas ilmas on midagi, mida võib nautida ja imetleda. Ei saa ju öelda, et sadu on päikesepaistest halvem. Vihm võib küll rikkuda mõne plaani või sundida seda ümber tegema, kuid ega sajune ilm sellepärast veel halb ole. Kui vihmaga kaasneb vikerkaar, on see eriti kaunis.
Milline ilmastikunähtus on teie arvates kõige põnevam?
Iga nähtus on omamoodi põnev ja eriti tore on nende vaheldumine, mis ei lase neil muutuda üksluiseks.
Missugused ilmastiku mõõtmise vahendid teil kodus on?
See võib tunduda kummaline, aga mul ei ole kodus ühtegi mõõtevahendit, kui välja jätta niinimetatud Galileo termomeeter, mis mõõdab toa temperatuuri. Selle suletud klaassilindris on läbipaistvas vedelikus erineva raskusega värvilised klaaskuulid. Ümbruskonna soojenedes langevad kraadimärgistega klaaskuulid järjest põhja. Õiget temperatuuri näitab kõige alumine pinnal püsiva klaaskuuli küljes olev tähis.
Missuguseid pikki prognoose jälgite ja kuidas olete nende täpsusega rahule jäänud?
Peamiselt vaatan EMHI prognoose, kuid aeg-ajalt uurin ka mujalt. Teades, et pikkade prognooside tegemine on sageli tänamatu töö, ei tahaks ma kriitikat teha.
Kas hommikul enne tööle minekut valite rõivastuse kolleegide ilmaennustuse või omaenda parema äranägemise järgi?
Rõivaid valides lähtun nii ühest kui teisest. Vahel tõden, et oleksin pidanud rohkem prognoosi arvestama.
Mil määral plaanite oma puhkust ilmaennustuse järgi?
Selle järgi puhkust plaanida on suhteliselt raske, sest nii pika aja peale kahjuks või õnneks eriti täpseid prognoose pole. Seega tuleb puhkust kavandades lähtuda ikka enda ja kolleegide soovidest ja võimalustest.
Rääkige lähemalt oma tööst. Millised on teie ülesanded?
Osakonna juhataja kohustus on tagada, et ilmavaatluste masinavärk toimiks laitmatult ning kogu Eesti territooriumi kohta oleksid seireandmed.
Kontrollin andmebaasidesse laekuvat. Koostan ilmaülevaateid ja -kokkuvõtteid nii dekaadi, kuu kui aasta kohta. EMHI-l on kliendid, kelle tellimise peale võtan andmebaasist välja neid huvitavad ilmaandmed ja koostan analüüsi.
Kes riikliku ilmateenistuse andmeid vajavad?
Ilmaandmeid kasutavad teised riikliku seire tegijad ühe sisendina oma analüüside tarvis. Klimatoloogid vajavad neid, et teha kliimaanalüüse. Ametnikud peavad ilmaandmete põhjal koostama aruandeid: näiteks riskianalüüsides on muu hulgas alati ära märgitud ka ilmast tulenevad ohud. Ilmaandmeid on vaja ka õiguskaitseorganitel ja elektriliinide haldajatel.
Eriti palju küsitakse nende andmete kohta teavet tormide ja suurte sadude järel ning madalate ja kõrgete temperatuuride korral. Kindlustusfirmad ilmutavad tavalisest rohkem huvi pärast erakordseid ilmatingimusi.
Kui palju satub andmete soovijate hulka tavalisi inimesi, on raske öelda, sest nemad leiavad infot ka meie kodulehelt. EMHI-s tegelevad nende teavitamisega klienditeeninduse spetsialistid.
Miks otsustasite ametit valides pigem ilma vaatlemise kui prognoosimise kasuks?
See oli juhus. Kui instituuti läksin, pakuti mulle tööd agrometeoroloogia ning seejärel ilmavaatluste osakonnas. Et amet on huvitav, olen selle juurde jäänud.
Kui palju oskate ise radariandmete, ilmakaartide, pilvede, sisetunde või hoopiski loomade ja lindude käitumise põhjal ilma ennustada?
Kuigi olen seda õppinud, ei kipu ma ilma ennustama — ei radariandmete ega loomade ja lindude käitumise põhjal. Oma huviks vaatan siiski radariandmeid ja ilmakaarte, et näha, mida on oodata.
Oletame, mida võib ilm lähemas või kaugemas tulevikus Eestile tuua. Mis juhtub teie arvates kõige enne: kas Eesti saab senise —43,5 kraadi asemel uue külmarekordi või praeguse 35,6 kraadi asemel uue soojarekordi? Olgu lugejaile öeldud, et külmaäärmus sündis 1940. aasta 17. jaanuaril Jõgeval ja soojatipp 1992. aasta 11. augustil Võrus.
EMHI andmetest selgub muu hulgas seegi, et viimati langes õhutemperatuur Eestis alla —40 kraadi 1978. aasta detsembri kahel viimasel päeval. Seevastu soojarekord oli ohus alles üsna hiljuti: 2010. aasta 7. augustil mõõtis Narva-Jõesuu ilmajaam 35,4 kraadi.
Lähtudes viimaste aastate kõrgetest temperatuuridest, pean tõenäolisemaks uue soojarekordi sündi. Ometi ei ole ma selles sada protsenti kindel.
Teades, et tänavu veebruaris registreeriti Jõgeval minimaalseks õhutemperatuuriks —35 kraadi, ei välista ma ka uut külmarekordit.
Lumikatte rekord, 97 sentimeetrit mõõdeti Ida-Virumaal Pagaril ning püsib juba 1924. aasta märtsist. Millal see võiks kukkuda?
Sellist ennustust ei taha ma küll teha.
«Juulikuus lumi on maas...» Mis peaks juhtuma, et selle laulu sõnad täppi läheksid? Ametliku info järgi on kõige hiljem lund sadanud 17. juunil: siis, 1982. aastal langes Jõgevamaal Tiirikojal lumekruupe. Kõige varem tuli lund 26. septembril: see juhtus 1986. aastal Väike-Maarjas, Võrus, Tartus ja Pärnus.
Selleks et kesksuvel hakkaks lund sadama, peaksid kokku sattuma väga erakordsed ilmatingimused. Õnneks on selle tõenäosus siiski imeväike.
Kui tõenäoline on uue tuulerekordi sünd? Senise rekordkiiruse, 48 meetrit sekundis mõõtis Ruhnu ilmajaam 1969. aasta 2. novembril.
Kui lähevad täide ennustused, et tormid sagenevad ja ägenevad, on uue tuulerekordi sünd võimalik.
Millises Eesti paigas on ilm kõige vaheldusrikkam ja millises kõige stabiilsem?
Ilma mõistes on Eesti suur, nii et igasse kohta jätkub vaheldusrikkaid ja ka stabiilseid aegu.
Ütlete, et teile meeldib looduses uidata. Missugust loodust ja mis aastaajal peate kõige südamelähedasemaks?
Iga aastaaeg on omamoodi ilus ja südamelähedane. Mind köidab aastaaegade ja ilmanähtuste vaheldumine: kevadel imetlen tärkavat loodust, sügisel kauneid värve ja talvel külma tekitatud mustreid.
Suurema osa elust olete veetnud Tallinnas ning nimetate end läbi ja lõhki pealinna tüdrukuks. Kas kujutate ette, et peaksite kolima mujale?
Mujale kolimist suudan ette kujutada küll. Pealinnaga seotus on lihtsalt ajapikku kujunenud.
Mis teid Tallinnas köidab?
See paik on mulle kodune. Köidab võimaluste paljusus.
Kas juhtute mõnikord ka Viljandisse?
Viimastel aastatel olen Viljandist ainult läbi sõitnud. Tavaliselt on mind sinna