Tänase «Sakala» persooniloos ütleb Eesti sõjalisi aumärke kollektsioneeriv Aleks Kivinuk, et valitsused tulevad ja lähevad, aga Eesti on üks ja ainus. Kaitseliitlasena käib ta õppustel ning ei tee seda poliitikute, vaid oma riigi pärast.
Repliik: Riigist ja valitsejatest
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
25. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjutan sellele kahe käega alla. Paraku on meil ka niisuguseid kaasmaalasi, kes ei adu, et riik ja poliitikud pole sünonüümid, ning sajatavad internetikommentaarides ja omavahelistes vestlustes, kui vastik meil siin kõik on.
Mõistan inimesi, kellele ei meeldi valitsus, riigikogu või president. Ma ei pruugi küll nende etteheiteid jagada, kuid demokraatlikus ühiskonnas on eriarvamused loomulikud. Mullegi on vastukarva paljud poliitikud ja meil valitsevad tendentsid, aga see ei tähenda, nagu ei meeldiks mulle Eesti riik.
Võtkem kas või ameeriklased: suurele osale nendest oli vastuvõetamatu eelmise presidendi Bushi poliitika. Aga kas see tähendas ühtlasi, et nad vihkasid oma riiki? Vaevalt. Selles mõttes meeldib mulle siinsete rahvuslaste hoiak: nad võivad küll maapõhja vanduda praegused juhtpoliitikud, kuid ei kanna neid tundeid üle Eestile.