Suur pajatäis hernesuppi, maitsvad vastlakuklid, isetehtud vurrid, põnevad mängud muusika ja liikumisega ning pikad vastlaliud said eile osaks Viljandi Vingeri päevakeskuse noortele.
Vingeri rahval oli tegus ja lustlik vastlapäev
22. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et konte ei olnud vurri tegemiseks kusagilt võtta, aeti nööri otsa suured nööbid. Vurisesid, vihisesid ja vahvat häält tegid needki, kui nööre õigesti taltsutati.
19-aastane Rasmus Raidla tundis sellest suurt lusti. Naerunägudega olid teisedki. «Ärge nööri lõdvaks laske,» manitseti neid kõrvalt.
Vingeris saavad päevasel ajal käia vaimupuudega 19—32-aastased noored. Iga päev pakutakse neile keskuse juhataja Ruth Sepa sõnutsi mitmekesist tegevust, õpetatakse kunsti, draamat, muusikat, liikumist, puutööd ja kodundust.
Hernesupp ja kuklid
Vastlapäev sai teoks Kodanikuühiskonna sihtkapitali rahastatud projektiga «Vabatahtliku tegevuse edendamine Viljandi maakonnas». Hommikupoolses söögiteos olid abiks eakamad vabatahtlikud, pärastlõunal ka noored.
Suurest koodist supikeetmise juures oli ametis Veronika Ariva. «Pensionäril oleks kodus vahtida palju igavam. Ise vaatame pealt ja õpime hoopis nendelt,» rääkis ta muheldes tööst noortega.
Selgus, et need, kes on aastaid keskuses käinud, on toiduvalmistamises kõvad käpad. Oma meisterlikkust vastlakukli taigna sõtkumises demonstreerisid Kairi Mets ja Villu Karu.
Veronika Ariva ütlemist mööda iseloomustavad Vingeri noori rõõmus meel ja heatahtlikkus. «Siin on nii toredad ja siirad inimesed,» kiitis ta.
Keskuse suurim jutuvestja ja särasilm on Rasmus Raidla. Ta oli paberile joonistanud Eesti Televisioonis jooksva briti telesarja «Südameasi» tegelaste pildirea ning kõneles nendest. Kui muidu on noortel eluplaanide seadmisega tihtipeale raskusi, siis Rasmus teab kindlalt, et läheb 40-aastaselt — siis on ta Vingeris käimiseks juba liiga eakas — maale ja hakkab vanaisa talu pidama.
Seda, et ta hakkama saab, usub noormees vankumatult, sest käib nüüdki seal vahel abiks. Siis võtab ta lambad, sead, lehmad, hobused ja kõik muu oma hoole alla. Ning vastlapäeviti hakkab ta tegema hobusega reesõitu. Noormees teab täpselt, milline on ta elu 50-, 60-, 70- või 80-aastaselt.
Vabatahtlik Poolast
Koos Viljandimaa vabatahtlike keskuse juhi Jaanika Toomega oli üritusel abiks Poolast pärit noor vabatahtlik Kasia Werra, kes on juba pool aastat aidanud koolitusi ja muid ettevõtmisi korraldada. Kodumaa ülikoolis on ta õppinud kaks aastat kultuuriteadusi. Suurima elamusena Eestist ja Viljandist nimetas neiu võrratuid eestiaegseid puumaju.
Õhtupoolikul oli keskuses kavas veel laat, kus kohtusid noored, kes tahavad midagi vabatahtlikult teha, ja organisatsioonid, kes neid vajavad ehk Viljandi huvikool, linnaraamatukogu, Tobraselja ratsatalu, mittetulundusühing Päevakeskus Vinger ning Viljandi muusem. Muuseum näiteks ootab vabatahtlikke muuseumiööks ja hansapäevadele.
Jaanika Toome tähelepanekute kohaselt on noored üsna agarad vabatahtlikutööd tegema, kui info nendeni jõuab. «Vabatahtlikutöö kaudu saab kogemusi ja emotsioone, ohtralt kallistusi ja sooja vastuvõttu,» lausus ta.