Hea tuttav on üle hulga aja Viljandisse tulnud. Lepime kokku, et kohtume linna kõige ilusamas kohvikus, kus nii interjöör, aknast avanev vaade, muusika, suupisted kui ka teenindus ei jää grammigi alla Eesti parematele paikadele. Enne seda vaatame ära fuajeesse üles pandud Siim-Tanel Annuse maalid, mis on väljas viimaseid päevi, sest peagi vahetab need välja Enn Põldroosi ja Rita Raave tööde näitus.
Linnarahvale meeldib selles majas käia, sest suur hoone muidu unisevõitu Viljandis on hommikust hilisõhtuni täis vilgast elu, nii usinaid õppureid kui nimekaid lavajõude. Esialgu natuke kohmetult, kuid peagi juba rõõmsa enesekindlusega liiguvad koridorides täienduskoolitusele tulnud õpetajad ja harrastusteatrite juhid, sekka võib teatriilma tundev inimene tuvastada mõne piiri tagant kohale sõitnud kuulsuse, näiteks Adolf Šapiro.
Kultuuriakadeemiaga ühe katuse all olemine ei kaota Ugala teatrit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muidugi ei pääse asjasse pühendamata inimene teatri prooviruumidesse ega kooli õppeklassidesse, aga seal töötavad inimesed kujundavad maja õhkkonna ning õhtul ootab ees pidulik ja ootusärev kokkusaamine teatrisaalis.