Et Viljandimaa on aastaid tormide ajal silma paistnud suure elektrikatkestuste arvuga, investeerib Eesti Energia tänavu siin võrgu uuendamisse rohkem kui teistes maakondades.
Põdur elektrivõrk saab sel aastal tugeva rahasüsti
1. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulude ajal Viljandimaad tabanud arvukatest ning kohati nädalast pikemaks veninud elektrikatkestustest häiritud maavalitsus pöördus jaanuari algul Eesti Energia poole ametliku arupärimisega, milles nõudis selgitust, mida ettevõte kavatseb siinsete nigelate liinide ajakohastamiseks teha.
«Viljandimaalased on pidanud pikka aega täheldama, et siinsete elektrikatkestuste arv on peaaegu iga tormi ajal naabermaakondadega võrreldes märgatavalt suurem. Oleme selles statistikas alati esirinnas, samal ajal kui teised maakonnad edetabelis vahetuvad,» põhjendas maavanem Lembit Kruuse järelepärimise tagamaid.
Summa kasvab
Hiljuti saabunud vastuses tunnistab Eesti Energia, et Viljandimaa on rikete ja elektrikatkestuste poolest Eesti kõige probleemsemate piirkondade seas. Ühtlasi lubatakse siinse võrgu töökindluse parandamiseks sel aastal kulutada ühe tarbimiskoha kohta rohkem raha kui teistes maakondades.
Eesti Energia võrguhalduse osakonna juhataja Innar Kaasiku sõnul annavad uued võrgutasud ettevõttele võimaluse võrgu uuendamise tempot sel ja järgmisel aastal kiirendada. Kui möödunud aastal investeeriti Viljandimaale 3,7 miljonit eurot, siis tänavu on see summa 4,6 miljonit eurot.
Palju metsa
Viljandimaa haavatavuse peapõhjus on Innar Kaasiku hinnangul asjaolu, et tegemist on Eesti ühe metsarikkama piirkonnaga: mets katab maakonna territooriumist üle 45 protsendi. Jaotusvõrgu õhuliinidest paikneb metsatrassidel ligi kolmandik ning neil lõikudel võivad ohuks olla ka väljaspool liinikoridori langevad puud.
«Seepärast on vaja liine metsastelt aladelt välja tuua või asendada maakaabliga. See on aeganõudev ja pika perspektiiviga töö,» selgitas Kaasik.
Lisaks iseloomustab Viljandimaad hajaasustus. Maal elab ohtralt inimesi, kelle koduni viib pikk madalpingeliin. Neid pole Eesti Energia jõudnud uuendada sama suures mahus kui keskpingeliine.
Kõige rohkem raha läheb tänavu Võhma 35/15-kilovoldise ja Suure-Jaani 110/15-kilovoldise alajaama uuendamiseks. Esimese puhul on tööde maksumus 96 000 eurot ja teise puhul 186 000 eurot. 100 000 euro eest ehitatakse Mustla 35/15-kilovoldisesse alajaama uus jaotusseade ning remonditakse trafot.
Oiu-Kalmetu, Viiratsi ja Kolga-Jaani liinide uuendamiseks rajatakse 621 000 euro eest seitse komplektjaama ja ehitatakse enam kui 20 kilomeetrit liini. 309 000 euro eest on kavas uuendada ka Pirmastu 15-kilovoldine liin ja rajada selle juurde kaks alajaama. Suuremad tööd puudutavad Suure-Jaani ja Võhma vahelise 15-kilovoldise liini reservtoite ehitamist, juhuks kui 110-kilovoldine toide peaks katkema.
Järgmistel aastatel on üks tähtsamaid projekte Viljandis Valuoja 35-kilovoldise kaabelliini ehitus.
Elektrikatkestuste vältimisel on Innar Kaasiku ütlemist mööda tõhusaks abiks elektrivõrgu automatiseerimine. «Kasutame kahesugust lahendust. Esiteks mastivõimsuslüliteid, mis eraldavad rikkelise keskpingeliini lõigu nii, et rike ei puudutaks kõiki liini toitel olevaid majapidamisi. Viljandimaale oleme paigaldanud 22 sellist lülitit ja 2011. aastal hoidsid need ära umbes 21 700 katkestust,» rääkis osakonna juhataja.
Teiseks kasutatakse kallimat, umbes 95 000 eurot maksvat lahendust, kus asendatakse senised, ainult inimjõul tegutsevad jaotuspunktid tänapäevaste automatiseeritud ja distantsilt lülitatavate seadmetega. Mullu tegi Eesti Energia seda Vastemõisa, Kuudeküla, Kärstna ja Kolga-Jaani jaotuspunktis ning sel aastal on kavas sama töö ette võtta Kalmetul.
SELGITUS
INNAR KAASIK,
Eesti Energia võrguhalduse osakonna juhataja
Nõukogude aja lõpul ja iseseisvusaja algul elektrivõrku peaaegu ei uuendatud. Nüüd oleme saanud ajakohastada olulise osa keskpingeliinidest, millest sõltub suurem osa klientidest. Sel ja järgmisel aastal suuname tähelepanu madalpingeliinidele, mis tähendab maapiirkondade elanike elektrivarustuse paranemist.
LIINID
Viljandimaad iseloomustab hajaasustus, mis tähendab, et ühe elaniku kohta tuleb ligi kaks korda rohkem liinikilomeetreid, kui on Eestis keskmiselt.
• Viljandimaal on 4450 kilomeetrit elektriliine.
• Kõigist liinidest on õhuliine, mis peavad ilmastikuoludele vähem vastu, üle 83 protsendi.
• Linnades ja suuremates asulates on olukord parem, sest seal on märkimisväärne osa paljasjuhtmelistest liinidest asendatud maakaabelliiniga.
Allikas: Eesti Energia