Kultuuriakadeemia pürib suureks koolituskeskuseks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tantsupedagoog Anu Sööt korraldas eelmisel aastal 35 täienduskursust ja andis välja õpetliku raamatu. Ka tänavuses koolituskalendris on mitu tema juhitavat õppust.
Tantsupedagoog Anu Sööt korraldas eelmisel aastal 35 täienduskursust ja andis välja õpetliku raamatu. Ka tänavuses koolituskalendris on mitu tema juhitavat õppust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Uut semestrit alustanud Viljandi kultuuriakadeemia meelitab oma täienduskoolitustele üha rohkem viljandimaalasi, võttes niimoodi enda kanda rahvaülikooli ülesandeid.

Kui vaadata Viljandi kultuuriakadeemia eeloleva poolaasta täiendusõppe kalendrit, leiab sealt umbes nelikümmend kursust, kuhu on oodatud kõik huvilised. See nimekiri võib veel pikeneda, sest häid ideid tekib koolitajatel aina juurde.

Mainitud kursustest, mis on üles pandud akadeemia koduleheküljele, võib osa võtta vanusest, haridustasemest ja töökohast olenemata. Paljudele õppustele oodatakse just viljandimaalasi, sest tunnid leiavad aset pikema aja jooksul ja argipäevaõhtuti.

Sellised on näiteks kundalini jooga, nüüdistants täiskasvanutele ning istuvale tööle vaheldust pakkuv päevane liikumistund. Kavas on ka soome ja rootsi keele kursused, maalikursus ning igapäevast arvutiga toimetulekut parandav kiirtrükkimise kursus. Võimalusi on teisigi.

Mõistagi pakub kõrgkool peale avalike kursuste täienduskoolitusi õpetajatele, kultuuritöötajatele ja teistele kultuuriakadeemia erialadega seotud spetsialistidele.

«Palju on tellimuskoolitusi, mille paneme kokku asutuse või organisatsiooni soovi kohaselt. Neid läheme sageli ka kohapeale ellu viima,» kõneles kultuuriakadeemia täiendusõppe spetsialist Anu Sööt.

Kõigilt kultuuriakadeemia kursustelt — nii erialastelt kui rahvaülikooli põhimõttel tehtutelt — saavad osalejad Tartu ülikooli tunnistuse ning ainepunkte.
Rahvalikumat suunda on kõrgkool hakanud arendama inimeste nõudmise peale.

«Kui huvilised on näidanud mingi valdkonna vastu huvi ning õppejõud on uueks kogemuseks valmis, olemegi kursuse kokku pannud,» selgitas Anu Sööt. «Praegu on meie kalendris kõik sellised koolitused, mida oleme juba varemgi korraldanud, näiteks maalikursus leiab aset mitmendat aastat. Kuid aastate jooksul on olnud ka selliseid kursusi, mis pole käivitunud.»

Kultuuriakadeemia täiendusõppetalituse juhataja Tiiu Männiste lisas, et asutus püüab inimeste soovidele kiiresti reageerida. See on võimalik tänu asjaolule, et akadeemia ei pea järgima täiendusõpet rahastavate projektide nõudmisi. Ainus säärane projekt, mida praegu koolis ellu viiakse, on rahvusliku käsitöö osakonnas kestev «Käsitööga tööle».

«Muus osas toimetame ikka vabaturu tingimustes, kuigi osaleme ka hangetes, kui kuulutatakse välja mõni meile sobiv projektikonkurss,» kõneles Männiste.

Osalejatel tuleb paljude kultuuriakadeemia koolituste eest maksta ise, kuid kool püüab kursuste hinna alandamiseks taotleda toetust fondidest.

«Anname endale aru, et meie sihtgrupp ei ole kõige maksujõulisem,» lausus Anu Sööt. «Aga kuna inimesed ikkagi tulevad kursustele, siis on need järelikult vajalikud.»

Tiiu Männiste sõnul on enesetäiendajate hulk Viljandi kultuuriakadeemias viimastel aastatel tunduvalt suurenenud. See annab kinnitust tõeterale, et rasketel aegadel otsivad inimesed tuge vaimsetest väärtustest.

Tema juttu kinnitavad ka arvud: buumiaegsel 2007. aastal korraldas kultuuriakadeemia 35 täienduskoolitust, millel oli 613 osalejat. Möödunud aastal pakkus õppeasutus aga 110 täienduskoolitust, kus käis ennast arendamas ühtekokku 1611 kursuslast.

«Kõige sügavama kriisi ajal 2009. aastal ületasime oma unistuse, tuhande inimese piiri: siis käis meil 1012 täiendusõppijat,» analüüsis Tiiu Männiste. Järgnev, 2010. aasta on jäänud rekordiliseks, siis teenindas kultuuriakadeemia 1656 enesetäiendajat.

Kõige rohkem on kursuslaste hulgas olnud 30—44-aastasi inimesi ning viimastel aastatel on suurenenud viljandimaalaste osa.

«Ilmselt on see masuaja mõju, et koolitusel tahetakse käia kodu lähedal,» tõdes Männiste.

Anu Sööt toonitas, et kultuuriakadeemia ei taotle oma koolitustega kasumit. Kõrgkool peab hoolt kandma vaid selle eest, et õppetööks vajalikud kulutused saaksid kaetud.

«Pigem on eesmärk see, et elu meie majas liiguks ja õppejõud saaksid võimaluse ennast kodu lähedal teostada,» selgitas ta. «Täiendusõppijate koolitamine on lektoritele omaette kogemus, sest need kuulajad on väga nõudlikud ning soovivad konkreetset ja praktilist infot.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles