Võõra suhtes pole vale olla umbusklik. Kui ukse taha tuleb isik väidetavalt elektri-, vee- või gaasifirmast ning tekib kahtlus, tuleb alati küsida ametitõendit. Seda võib küsida ka politseinikult. Firmade esindajad kannavad enamasti vormirõivaid, millel on tuntud logo.
Käest kätte müügiga on alati risk, sest kogemused on näidanud, et tihtilugu on tegemist kahtlase kaubaga, mis võib pealegi olla ebakvaliteetne. Mina küll ei soovitaks midagi osta ja minna õnge jutu peale: «Annan hea hinnaga, poes on see palju kallim!»
Samuti käivad ringi inimesed, kes uurivad olukorda ja soovivad midagi osta, kas vanametalli või akusid. Mina saadaksin sellised küll kauge kaarega kus see ja teine. Kuigi tehingut ei tehta, võib inimene hiljem avastada, et vanametall ja akud, mille kohta küsiti, on kaduma läinud.
Põhitegelased on ikka mustlased, kes käivad mööda talusid. Nad on veenvad ja oskavad hästi rääkida ning inimesed tahavad suhelda. Ka nendega peaks olema ettevaatlik, sest kui ühega hakkad rääkima, siis teine samal ajal vaatab, kust midagi saaks kaasa võtta.
Samuti ei maksa anda igale küsijale, ei ukse taha tulijale ega telefoni teel oma isikuandmeid.
Igast sissetulijast ei ole vaja politseile teada anda. Kui aga hinge jääb kahtlus, tasuks siiski ühendust võtta ja oma tähelepanekutest rääkida, kirjeldada isikuid ning anda auto registreerimisnumber. Kui võõras viisakale suulisele keeldumisele ei reageeri ja ära ei lähe, tuleb kindlasti politseisse helistada.