Detsembris tuuritas Viljandimaal tsirkus, mis esines viiest lubatud kohast vaid kahes. Kui kohalikud korraldajad asja uurima hakkasid, ei õnnestunud neil enam truppi kätte saada.
Külalistsirkus jättis rahva saali ootama
18. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõtlesin: pole võimalik! Mul on üle pika aja niisugune mass rahvamajas ja keda ei ole, on esinejad!» rääkis Viiratsi rahvamaja juhataja Maire Paju.
Tsirkus oli seadnud tingimuseks, et vaatajaid ei tohi olla alla viiekümne. «Meil oli saal uduumbe rahvast täis, aga esinejaid ei tulnud,» rääkis Paju. «Välja otsiti kõik toolid, pühiti need tolmust puhtaks ja sorditi ära, et saal ikka otsast otsani täis oleks.»
Tsirkuse esindaja oli novembrikuus ise kohale tulnud ja leppinud kokku etendused Paistu koolis, Viiratsi ja Mustla rahvamajas ning Abja ja Karksi-Nuia kultuurimajas. Pärast esindaja käiku ja reklaamplakatite ülesriputamist saabus suhtlemisse vaikus. Kokkulepitud päeval andis trupp etenduse vaid Abja-Paluojal ja Karksi-Nuias.
Mustla rahvamajas leiti, et nii kesiste läbirääkimiste peale ei saa esinejat ootama jääda. «Otsustasime etenduse ära jätta,» sõnas rahvamaja administraator Inge Toomsoo. Esindaja oli esinemist kokku leppimas käinud mitu nädalat varem. «Ta riputas kuupäeva ja kellaajaga kuulutused küll üles, aga jutud olid lõpuni rääkimata,» lausus Toomsoo ja lisas, et ettevaatlikuks oli teinud ka paar päeva varem Paistus juhtunu.
«Arvasin, et meiega tuleb täpselt sama mäng. Telefonid olid ju neil kõik tummad,» meenutas ta ning selgitas, et rahvamajal on tavaks kaks päeva enne etendust esinejaga kõik veel kord läbi rääkida.
Mustlasse tsirkusetegijad aga saabusid. Tulid väikese autoga. «Ei kujuta ette, kuhu kõik need ülesloetud loomad mahtusid,» arutles Toomsoo. Ta kirjeldas, et auto oli sõitnud maja ette ja trupi liikmed olid tulnud rahvamaja ust katsuma. Kui nad leidsid, et see on kinni, istusid nad autosse tagasi ja sõitsid minema.
Õnneks polnud Mustlas tsirkuse ootajaid palju. Selle kohta käidi küsimas nelja väikeautoga.
Tumm telefon
Viiratsis tekkis rahvamaja juhatajal etenduse pärast hirm, kui esinejaid mõni tund varem ikka veel kohal polnud.
«Kas tõesti pole ettevalmistusteks aega vaja?» oli Maire Paju endalt küsinud, kui proovis helistada tsirkuse kontaktisiku Ala antud telefoninumbril. Et see oli välja lülitatud või levist väljas, arvas Paju, et parajasti käib mujal etendus ega ole võimalik vastata.
Kontaktisik jäigi aga kättesaamatuks. Asja uurima hakates jõudis rahvamaja juhataja Paistu koolini ja kuulis sealsest nädalatagusest äpardusest, kus saalitäis publikut oligi esinejaid ootama jäänud.
Paistu kooli huvijuht Kristi Pajuste oli samuti helistanud Eesti koodiga algaval mobiilinumbril, kuid see oli juba siis välja lülitatud või levist väljas. Seepeale valis Pajuste kuulutusel olnud lauatelefoni numbri, kuid vastuseks kuulis ta ainult leedukeelset telefonifirma juttu.
Pajuste uuris Eesti infoliinidelt, kas selline number on üldse olemas, ja sai eitava vastuse. «Lõpuks siis infoliinilt 1188 öeldi, et see võib olla omaaegne number Nõukogude Liidu perioodist.»
Tsirkus läks kaduma
Päris fantoomtsirkusega tegemist polnud, sest Abja-Palu-ojal ja Karksi-Nuias oli trupp kultuurijuhtide kinnitust mööda andnud väga hea etenduse. Rahvast naerutas kaks klouni, peale nende esinesid žonglöörid ning kassid, koerad, tuvid ja madu, keda julgemad publiku hulgast said katsuda.
«Tahtsime veel eelmüüki teha, aga nad polnud sellega nõus,» meenutas Abja kultuurimaja juhataja Aime Hunt piletimüügi korraldamist.
Keegi esinejaist oli ise pärast Karksi-Nuia jõudmist pileteid müüki korraldama hakanud. Need olid valgele paberile trükitud ja loomapildiga.
Ruumi üüri maksis trupp kohe ära. «Sularahaorder oli 15 eurole ja maksja nimi oli Ala Kopitkova,» sõnas Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu. Tema on ka ainus, kes kohalikest korraldajatest teab end Leedu tsirkuse esindajana tutvustanud naise täisnime.
Leedus tegutseva tsirkuseagentuuri Baltic Circus esindaja ei tea sellenimelisest isikust midagi ega osanud programmi kirjelduse peale tsirkust kokku viia ühegi leedulaste trupiga.
Maire Paju kinnitust mööda oli Ala end esitlenud just Leedu tsirkuse esindajana. Sama rääkis ka Kai Kannistu. «Niipalju saan vene keelest aru küll, et riike segi ei aja. Kummaline, et meil kõik hästi läks,» lausus ta.
Telefon, mida Ala Kopitkova oli jaganud, oli välja lülitatud ka kogu möödunud nädala, kui «Sakala» helistada proovis, ning Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski sõnul pole firmal andmebaasist alust vaadata, kellele see number kuulub. «Kui tegemist on avaliku numbriga, on võimalik omanikku tuvastada veebilehelt www.1182.ee, aga kui on salastatud, siis omanikku ei näe,» ütles ta.
«Minu unistus on see, et tsirkus paluks kõigi petetute ees vabandust ja ennekõike muidugi tsirkuserõõmust ilma jäänud laste ees,» sõnas Viiratsi rahvamaja juhataja Maire Paju.
Viiratsis lõpetati saalitäie rahva ootused veerand tundi pärast seda, kui etendus oleks pidanud algama. «Mu kolleeg võttis ilusti asja kokku, et see olekski liiga hea olnud, kui päris tsirkus tulnuks meie majja,» kommenteeris Paju detsembrikuus juhtunut.
Paistus koolis oli publiku kannatus pikem. Alles kahe tunni möödudes tuli üks ema ja ütles, et rohkem pole mõtet oodata.
Kristi Pajuste hinnangul suhtusid kohaletulnud juhtunusse mõistvalt ja rahulikult. «Kõik ju teadsid, et proovin selgust saada ja neile helistada.»
Aga selgust pole saadud tänase päevani.