/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
Aeg-ajalt võtavad (eelkõige) online-meedias siinse elu kohta sõna väliseestlastest arvajad ehk peenema sõnaga kolumnistid. Ma ei pea silmas neid väliseestlasi, kes on kunagi hallil ajal siit põgenenud või piiri taga sündinud, vaid suhteliselt hiliseid emigrante.
Ühel või teisel põhjusel välismaale sattunud ja sinna elama jäänud tegelased on võtnud oma südameasjaks Eesti elu peamiselt materdada. Viimase näite leidsin möödunud nädalal portaalist Delfi, kus Londonis elav Katrin Buchanan deklareerib, et Eesti riik kuulub pättidele ja varastele.
Möönan, et selles primitiivses hurjutamises leidub mingi tõetera ning loomulikult ei saa Eesti elusse suhtuda kriitikavabalt, kuid ikkagi mõjuvad säärased piiritagused targutamised kohatult.
Kui oled siit majanduslikel või perekondlikel põhjustel püsivalt minema läinud, ei ole sinu asi hurjutada, kui lollid me siin oleme ja kui valesti elame. See on meie, siia jäänute asi. Meie peame siin oma asjadega toime tulema, sina saad kritiseerida oma uue kodumaa eluolu.