Kõige tähtsam seadus on ikka veel puudu

Aino Muru Foto: Ove Maidla / Postimees

Eesti kutsehaigete liidu tegevjuht Aino Muru, kui palju kutsehaigeid on teie liitu koondunud?

Meil on 15 organisatsiooni, milles oli septembris 1603 liiget. Kutsehaigeid on Eestis mõistagi rohkem.

Lugesin, et ekspertiisi eest peab maksma inimene ise.

Päris nii see ei ole. Vahepeal oli kutsehaiguste kliinik suurtes raskustes ja ekspertiisiarved esitati töötajale või tööandjale. Mõni inimene maksiski rumalusest raha ära, kuigi seda polnud õigust nõuda.

Asi on selles, et raha eraldatakse väga vähe ja ekspertiisi tuleb oodata kaks-kolm kuud.

Seaduse järgi võivad kutsehaiguse diagnoosi välja panna ka töötervishoiu arstid, aga enamasti ei taha nad vastutust enda peale võtta. Kutsehaiguste kliinikus tegutseb komisjon, aga töötervishoiu arst paneb diagnoosi välja individuaalselt ja kui vaidlus jõuab kohtusse, peab tema kogu kadalipu läbi tegema.

Mida seadus selle kohta ütleb?

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse seadust on lubatud juba 1994. aastast peale. Kui Marju Lauristin oli sotsiaalminister, võeti vastu ajutine määrus. See on nüüd kehtetuks tunnistatud, aga selle metoodikat kasutatakse praeguseni, sest muud ei ole.

Kõige hullemad on tervisekahju hüvitamise nõuded. Võid kohtus ära käia ja saada võidu. Natuke aega makstaksegi, aga siis maksed lakkavad. Kui asutus kaob, on see kutsehaigele isegi lihtsam, sest nõuded lähevad üle riigile. Riigil on vastutus töötingimuste eest.

Tööinspektsioon ei käi tööandjatest paraku üle — kas ei taha või ei viitsi. Ettekirjutusi küll teeb, aga sinnapaika need jäävadki.

Siis ongi tervis kahjustatud ja kohtutee jalge all.

Seadusi on töötervishoiu kohta üsna palju. Hiljuti lugesime kokku 16, aga kui neid ei täideta, pole neist mingit tolku. Soovin, et tööinspektsioon rohkem kontrolliks. Selle kodulehekülg raporteerib headest näitajatest, aga asi paremaks ei lähe.

Tööandjad muutuvad uue töölepinguseaduse tõttu järjest nahaalsemaks. Varem ei saanud nad inimesele nii lihtsalt öelda, et võtku too komps ja astugu minema, aga nüüd teevad seda sageli.

Kutsehaiguste kohtuasju ei taha advokaadid meeleldi ette võtta, sest need on keerulised ja tasu on väike. Üks Viljandi mees käis üheksa aastat kohut, aga suri ära, enne kui õiguse sai.

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse seadus on väga tähtis. Euroopa Liidus on Eestile selle puudumist ette heidetud, aga see ei loe suurt midagi.

Nüüd oli kuulda, et seadus on jälle töös ja eeskujuks on võetud Holland. Liiga palju ei julge siiski loota, kui võimul on tööandjaid esindav partei.