Hiljuti Viljandimaal haridusministri plaane tutvustamas käinud ametnikud andsid teada, et maakonda võiks jääda kolm gümnaasiumi, kuid ministri avalduse järgi jääks neid siia vaid üks.
Ministri plaani järgi mahuks maakonda üks gümnaasium
10. jaanuar 2012, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tutvustas 6. jaanuaril avalikkusele gümnaasiumivõrgu korrastamise projekti, mille kohaselt peavad Eestis olema ainult tugevad gümnaasiumid. Koolidele esitatavate nõuete täitmiseks peab ministeeriumi hinnangul olema igas gümnaasiumis vähemalt 252 õpilast.
See tähendaks, et koolis oleks X—XII klassini vähemalt kolm paralleeli ja igas klassis vähemalt 28 õpilast. Samas toonitas Aaviksoo, et võimalikud on erandid, sest igas piirkonnas pole võimalik selliseid nõudeid täita. Otsuseid peavad langetama omavalitsused.
Teisele koolile poleks kohta
Minimaalse 252 õpilase nõue tähendaks Viljandimaa geograafiat ja elanike paiknemist arvestades, et maakonda võibki jääda ainult üks gümnaasium, milleks on Viljandisse kavandatav riigikool.
Maavalitsuse haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt tunnistas, et enne ministri pressikonverentsi oli välja pakutud väga erinevaid arvutusi selle kohta, kui palju peaks gümnaasiumis õpilasi olema. Alles mõni päev tagasi olevat kõne all olnud variant, et piisab 75 õppijast.
Mõne aja eest maavalitsuses eelläbirääkimistel käinud haridusministeeriumi ametnikud olid esialgu pakkunud, et Viljandimaal võiks olla kaks gümnaasiumi, millest üks oleks Viljandis ja teine kusagil maakonnas. «Jõudsime järeldusele, et gümnaasiume peaks jääma kolm: üks linna, üks Põhja- ja üks Lõuna-Viljandimaale,» vahendas Kütt kohtumisest jäänud arusaama.
Ministri reedesest avaldusest lähtudes mahuks Viljandimaale kaks kooli.
«Tallinnast on nii hea arvutada, aga geograafia seab oma piirid,» nentis Võhma linnapea Avo Põder.
Tema hinnangul tähendaks 252 õpilase normi seadmine, et tõenäoliselt säiliks maakonnas üks gümnaasium ning peale linna poleks maakonnas ühtki teist geograafilist punkti, kus oleks võimalik nii suur hulk gümnasiste kokku saada.
Praegu õpib maakonna viies väikses gümnaasiumis 320 noort, kuid nad on sel moel hajutatud, et ei põhjas ega lõunas poleks võimalik täismõõtmetes kooli kokku saada. Seda, et Karksi-Nuia lapsed hakkaksid Võhma sõitma või vastupidi, Avo Põder ei usu.
Tema arvates jääb tulevikus gümnasiste igal juhul vähemaks. Vähenemas on põhikoolis käijate hulk ning tõenäoliselt otsustavad põhikoolilõpetajad edaspidi rohkem kutsehariduse kasuks. «Meil läheb ligi 60 protsenti üheksanda klassi lõpetajatest gümnaasiumi. Mujal maailmas on see protsent kutsehariduse kasuks,» sõnas linnapea.
Võhma ise lõpetada ei plaani
Mida ministri avaldus Viljandimaa gümnaasiumidele tähendab, ei osanud Avo Põder arvata. «Meie oleme äraootaval seisukohal ja otsustamisega ei tõmble,» ütles ta.
Ehkki tulevik on maakonna gümnaasiumidel tume, ei kavatse omavalitsused koolide kaotamisega algust teha. «Praegu on igal juhul mõistlikum gümnaasiumi poolvägisi ülal pidada kui kinni panna,» selgitas Põder.
Kui näiteks Võhma peaks jätkama vaid põhikooliga, jääksid maja haldamise kulutused samaks, kuid pearaha 38 gümnaasiumis käiva õpilase eest vald riigilt enam ei saaks. Samuti tekiks oht, et mõne õpetaja koormus langeks alla miinimumi ning Võhma peaks teise linna kooli minevate gümnasistide eest pearaha maksma hakkama.
Ministri esitatud projekti järgi peab gümnaasiumiõpilasel olema võimalik valida edasise haridusteega seotud õppevaldkond, kvalifitseeritud õpetajaskond ning tänapäevane õpikeskkond. Selle saavutamiseks olevat 252 õpilasega kool õigupoolest alles miinimum, suuremates linnades nõuab ministeerium koole, kus oleks vähemalt viis paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilast.
Aaviksoo lubas, et riik teeb omavalitsustega gümnaasiume luues koostööd, pakkudes analüüse, andmestikku ja puhaste gümnaasiumide loomist toetavat rahastamismudelit.
Ministri sõnul on põhiküsimus selles, kas gümnaasiumisse astumisel peaks olema mingid piirangud. «Praegu on olukord selline, et gümnaasiumid töötavad nagu tolmuimejad, sest õpilastega on seotud pearaha ja gümnaasium püüab vastu võtta kõik, kes vähegi kvalifitseeruvad ja soovi avaldavad,» leidis Aaviksoo.
Veebruari lõpuni tutvustab ministeerium maavalitsustele, omavalitsusliitudele ja teistele partneritele gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid ning koondab tagasisidet, millest tehakse märtsis kokkuvõte.
Aasta esimese kvartali jooksul on kõikides maakondades riigi ja omavalitsuste esindajate osavõtul koolivõrgu arutelud. Aasta neljandaks kvartaliks lepitakse kokku ning sätestatakse gümnaasiumivõrgu korrastamise lõpptähtaeg.