Urmas Klaas: Ühisraha lükkab sisse uue hoo

Urmas Klaas Foto: Peeter Langovits

MAJANDUS JA rahandus on teemad, millest praegu kõik räägivad. Ülemaailmne finantskriis sai alguse mullu ning jätkub ka tänavu. Paraku.

Lihtsaid lahendusi sellest ülesaamiseks pole. Peamine on, et me ei laseks end keerulistel perioodidel kellelgi «targal» hullutada ning püsiksime kindlalt vaba turumajanduse ja demokraatia lainel. Rasketel aegadel on meil ikka abi olnud talupojatarkusest. Ka nüüd tuleb see appi võtta.

Headel aegadel on Eesti kogunud reservid, näiteks lõunanaaber Läti pole seda teinud. 2007. aastal oli eelarve ülejääk meie riigi ajaloo suurim, 6,5 miljardit krooni. 2006. aastal oli see 6 miljardit ja kolmel varasemal aastal 2,5 miljardit krooni. Need summad aitavad riigil keerulisemaid perioode üle elada.

Nii reservid kui range eelarvepoliitika hoiavad Eestit maailma finantsorganisatsioonide silmis heas kirjas. See on praegu väga tähtis.

MÖÖDUNUD AASTA lõpul Reformierakonna korraldatud rahvusvahelisel konverentsil «Restart!» toonitasid majanduskorüfeed, et valitsev majandussituatsioon kätkeb endas targa tegutsemise korral võimalusi langus kasvuks pöörata.

Sellest teadmisest kantuna on seniste edukate majandusreformide autor Reformierakond sõnastanud oma seitse sammu uue majanduskasvuni. Peatun neist põhjalikumalt esimesel. See on kiire üleminek eurole.

VAHETEVAHEL KURDAME, et Eestil puudub pärast NATO ja Euroopa Liiduga ühinemist suur eesmärk, mille nimel pingutada. Euroga liitumine 1. jaanuarist 2011 ongi just seda laadi pingutus, mis eeldab nii alanud kui järgmisel aastal meie kõigi panust.

Miks on euro nõnda tähtis?

Maailma finantskriis on tekitanud usalduskriisi nii pankade vahel kui väikeste riikide valuutade suhtes. Eesti on oma rahandusega olnud väga edukas. Tema tarka tegutsemist on paljuski tagant kannustanud eesmärk liituda eurotsooniga.

Nüüd ongi majanduse arenguks tarvis eurole üle minna, et anda investeerijatele senisest veel rohkem kindlust oma raha Eestisse tuua. Finantskriisi tingimustes on edukamalt toime tulnud need Euroopa riigid, kus euro on käibel, sest nemad ei pea mõtlema valuutariskide peale.

Aeg-ajalt tuleb keegi jälle välja krooni devalveerimise jutuga, millel pole mingit alust. Majandus on väga emotsionaalne valdkond ning säärastel naised-saunas-rääkisid-juttudel on paraku oma negatiivne mõju. Need kaovad, kui oleme eurole üle läinud. Kordan: investorite kindlustunne tänu sellele suureneb.

NÜÜD VÕIB muidugi küsida, mis kasu saan mina eurost? Kasu saab aga kogu Eesti. Eurole üleminek annab uue hoo majanduskasvule. Tänu sellele luuakse juurde uusi töökohti ning tõusevad palgad, pensionid ja meie kõigi heaolu.

Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 andis tugeva impulsi meie majanduse arenguks ja euroga liitumine oleks selle sammu loogiline jätk.

Euro kasutusele võtmine peab olema erakondi ühendav eesmärk. Et seda kindlustada, alustab peaministri juures tööd niinimetatud eurogrupp, kes koordineerib Maastrichti kriteeriumide täitmiseks vajalikke ettevalmistusi ning korraldab erakondade, valitsuse ja sotsiaalpartnerite koostööd.

SENI ON MEILE palju peavalu valmistanud inflatsiooni toitnud hinnatõusud. Need on aga juba seljataga ja uuteks ma põhjust ei näe. Energiahinnad maailmaturul on langenud, toiduainete hindadega on sama lugu. Pigem hinnad kahanevad, sest neist lastakse õhk välja. Kütuse odavnemine on meid kõiki kahtlemata juba rõõmsalt üllatanud.

Peaminister ütles mõne päeva eest, et eraettevõtjad, riigile kuuluvad äriühingud ja valitsus — kõik me peaksime tänavu pingutama selle nimel, et hinnad enam ei tõuseks ja inflatsioon alaneks otsustavalt.

Kuigi aasta ei pruugi tulla lihtsate killast, oleks vale olukorda üle dramatiseerida. Me vajame rohkem eneseusku, ettevõtlikku meelt ning võimet hoida üksteist ja Eestit.