Kui jõulude pidamine oli nõukogude ajal põlu all, siis uut aastat on tohtinud soovida riigikorrast sõltumata. Eestikeelseid uusaastaõnnitlusi on saadetud juba üle saja aasta. Ehkki soovid on jäänud aastate jooksul samaks, on kaartidel kujutatu järginud moodi.
«Hääd uut aastat» läbi kümnendite
3. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XX sajandi esimestel kümnenditel oli väga populaarne kaunistada aastavahetuskaarte ristikheina, meelespealillede, tuvide ja konnadega, mis lõid hoopis kevad-suvise meeleolu. 1920. ja 1930. aastatel lisandusid püsitegelastena põrsad ja päkapikud. Kohustuslike elementidena kujutati varasemast jäänud ristikheinalehe kõrval ka hobuserauda, kärbseseeni ja šampanjapudelit.
Sõjaaegsed ja -järgsed uusaastapostkaardid peegeldasid raskete aegade kasinust: enamjaolt olid need mustvalged seaded kuuseokstest ja muust temaatilisest.
Kui 1960. aastate ja 1970-ndate esimese poole aastavahetuskaartidel olid kunstnikud enamasti kujutanud lapsi, siis 1970-ndate keskpaigast hakkasid järjest rohkem tooni andma küünalde, kuuseokste, õllekappade ja rahvuslike motiividega fotokompositsioonid. 1980. aastatel lisandusid talvemaastike fotod.