Mustlas avati neljapäeva õhtul kirikumäelt alanud piduliku marsiga muuseum ja omamoodi kunstinäitus. Laulukoori saatel võeti maha katted kunstnik Enn Põldroosi maalidelt, mis ehivad edaspidi muuseumi aknaavasid.
Eriline kunstinäitus kutsub muuseumisse
31. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need pilkupüüdvad teosed tegi vallas elav kuulus kunstnik annetusena tarvastulastele.
«Muuseumi taastades tuli mõte, et kaks tühja aknaava võiks kunstiga katta, siis oleks maja väline külg lõbusam,» rääkis Tarvastu vallavanem Alar Karu.
Vald pöördus abipalvega kunstnik Enn Põldroosi poole ning too võttis ettepaneku rõõmuga vastu.
Lambakääridega nöörilõikus
Majas avati aastakümneid planeeritud muuseum ning pidulikul hetkel oli lindiks kanepinöör, mis lõigati läbi lambakääridega.
«Sellist tööd ma ei olegi varem teinud,» ütles Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak naerdes.
Alar Karu avaldas lootust, et kohalik rahvas hoiab ja austab maja ning maale ei rikuta.
Tarvastu muuseumi perenaine on raamatukogu juhataja Kristi Tamm. 1860. aastast pärineva raamatukogu teisel korrusel muuseum asubki.
Esimene ekspositsioon näitab piirkonna ajalugu 1918. aastani. Oma koha peaks seal leidma Tarvastu kihelkonna kõige vanema, 1691. aastast pärineva kaardi koopia, mille kinkis avamisel kohalik kultuurihuviline Silver Säga. Kaardil, mille originaal asub Tartus ajalooarhiivis, on kirjas kõigi tolleaegsete piirkonna talupoegade nimed.
Ärakingitud rippsild ja häärberi põlemine
Ekspositsioonis võib näha Tarvastu mustritega käsitöö- ja puutööesemeid, samuti tsaarirahasid. «Mul on ka huvitavaid tsaariaegseid rahatähti. Peaks neid siia tooma,» sõnas üks näitust uudistanud memm.
Võis silmata vanaaegset püstolit, püssirohusarve, kuulivalamise vormi ja haavlikotti. Tarvastu gümnaasiumi poisid olid tööõpetuse tunnis raamatu järgi valmistanud vanaaegse ilmega mänguasju. Kohaliku käsitöökoja naised olid teinud vaibad ja istumispadjad.
Tarvastu mõisa tutvustuses on kirjas, et 1879. aastal paigaldati üle oru malmist portaalidega rippsild. 1930. aastal kinkis Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampff selle metallosad Viljandile. Nii asub Tarvastu eeslinnuse mäge jõe vastaskaldaga ühendanud rippsild tänapäevalgi Viljandi lossimägedes.
Samuti võib lugeda, et linnusevaremete kõrvale lasi Charlotte Luise von Mensenkampff 1825. aasta kevadel püstitada oma abikaasale püramiidja katusega klassitsistliku mausoleumi.
Tarvastu mõisa häärber hävis 1905. aasta ülestõusus.
Kahe aasta pärast on kavas ekspositsiooni vahetada ning siis võetakse vaatluse alla järgmised aastakümned.
«Olete suurepärase asjaga hakkama saanud!» tunnustas muuseumi Tarvastu lasteaia juhataja Merike Tulp.
«See on südamega tehtud, ilus ja korralik paik. Loodetavasti on tegemist nurgakiviga, millest areneb tulevikus suurem muuseum,» lausus Jaak Pihlak.