Tänu soojale ilmale on kogu Eestis eelmiste aastatega võrreldes tunduvalt vähem ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse haigestunuid.
Nakkusi on napilt
29. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19.—25. detsembrini registreeriti Viljandimaal terviseameti andmetel 89 ja kogu Eestis 2935 haigusjuhtu. Võrdluseks võib tuua eelmise aasta eelviimase nädala, mil ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooniga läks meie maakonnas arsti juurde abi otsima 120 ja kogu Eestis 3600 tõbist.
Ülikooli kliinikumi viroloog Ene Laja ütles, et suure haigestumiste laine on ära hoidnud soe ilm.
«See ei ole õige, et krõbeda külmaga viirused hävivad, neile sobivad miinuskraadid väga hästi,» selgitas arst. «Inimeste immuunsüsteem muutub külmetades aga nõrgemaks ja nii haigeks jäädaksegi.»
Viroloog lisas, et külm ise ei ole kunagi haiguse põhjus — see levib ikka piisknakkuse teel.
Grippi on kogu Eestis sügisest alates laboratoorselt diagnoositud vaid ühel korral.
Haigestumine A-viirushepatiiti ehk kollatõppe ei ole Viljandimaal paraku peatunud. Detsembris oli kogu Eestis 18 uut kollatõvejuhtu, neist 14 Viljandimaal ja neli Pärnumaal. Viimati mainitud ei ole seotud Viljandimaalt alguse saanud puhanguga.
Viljandiga seotud haigusjuhte on augustist registreeritud 134, kohapeal on haigestunud 115 inimest.
Võhma pereõde Merike Masing vastas «Sakala» pärimisele, et praegu ei olda Võhmas hädas ei hooajanakkuste ega kollatõvega, kuigi natuke on mõlemat.
Gripi vastu vaktsineerijaid on olnud vähe — kaitsesüste lasevad teha need, kes on harjunud seda igal aastal tegema. A-hepatiidi vastu süstimist takistab Merike Masingu sõnul peamiselt vaktsiini kõrge hind. Kui peres või lähikonnas on keegi haigeks jäänud, tehakse hirmuga ka süst.