Väitlusseltsi kohtunik Herman Kelomees ei anna selget võitu kummalegi "Sakala" veebiväitluses osalenule, vaid ütleb, et oleks tahtnud näha rohkem debateerimist töökohtade üle. Järgneb väitluskohtuniku kommentaar.
Väitluskohtunik: rohkem tähelepanu töökohtadele!
19. detsember 2011, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Randel Läntsi kirjeldus Viljandimaa hüvedest teeb ennastki kadedaks. Üldharidusmaastik on tõepoolest muljetavaldav ning tulevane riigigümnaasium tundub perspektiivikas. Tõepoolest on Viljandimaa väga kultuuri- ja spordisõbralik piirkond, hea meel on teada lasteaedade muretust olukorrast. Need teemad, ent ka muud, leiavad väitluses palju käsitlemist (nt halduskorraldus ja kodanikutahe). Väitlust kohtunikuna hinnates peaksin analüüsima arutletud punkte võrselt, ent usun, et «Sakala» lugeja huvides on olulise eristamine ebaolulisest.
Hillar Sein haarab härjal sarvist ning toob põhilise valupunkti kohe välja – Viljandimaal napib töökohti. Tervitatav on siinkohal ka kirjeldus Viljandimaa tööjõuturu ning pakutavate töökohtade olemuse kohta. Teise argumendiga teeb Hillar Sein vea, mida Randel Läntsil õnnestus vältida – Viljandimaa asemel kirjeldab ta Viljandi linna olusid.
Oluline vaidluskoht võiks avakõnede põhjal olla kaugtöö võimalikkus Viljandimaal. Seina vältel pole see tihti võimalik, Läntsi sõnul ongi tänapäeva töö oma olemuselt kaugtöö. Selles küsimuses ootaksin väitluskohtunikuna mõlemalt poolelt märksa sügavamat analüüsi.
Ristküsitluses jätab Hillar Sein kasutamata võimaluse küsida Randel Läntsilt vastulauset enda poolt välja toodud tööjõuturu probleemide kohta. Siiski, ühele küsimusele vastates toob Randel Länts Viljandi arenguprobleemide kohta välja „ettevõtlusringkonna ringkaitse“. Siinkohal oleks põhjalikum seletus teretulnud, ent ehk jätab Randel Länts selle teadlikult andmata, sest see kallutaks väitlust oponendi poole.
Lugejaküsimus Viljandimaal töötamise trumpide kohta head vastust ei saa. Mõlemad pooled toovad välja tööjõuturuga vähe seotud tegureid, korra läbi vilksav märksõna «palgatase» jääb lahkamata — tõenäoliselt seetõttu, et seda ei saa Viljandimaa trumbiks pidada. Teine küsimus viljandimaalaste võimalike õppesuundade kohta saab konkreetsema vastuse Randel Läntsilt, samas Hillar Sein jätab küsimuse teise poole arvestamata (mida peaks õppima Viljandimaale jääda soovivad noored). Vastused viimasele lugejaküsimusele viivad meid lõpuks tööjõuturu võimalike arengusuundade juurde, kus pooled leiavad, et muu hulgas on oluline omavalitsuse tegevus.
Minu arvates on iga kodukohta jäämise/lahkumise arutelu juures kesksel kohal eneseteostus. Selle põhiline koostisosa on omakorda töö. Tõepoolest olid väitluses olulisel kohta haridus, kultuur, haldus. Minu prioriteedid sel teemal väitlemisel oleksid nii esiteks, teiseks kui ka kolmandaks töökohad ning alles seejärel kõik muu (oponendid muudel teemadel erilisi erimeelsusi ei avaldanudki). Selles ju häda ongi, et nii Tallinnas kui ka Tartus on olemas kõik siin väitluses kirjeldatud väärtused (haridus, kultuur jne), ent neis piirkondades on töökohtade mitmekesisus ja võimalused elanikele hoomamatult suuremad, sellest tulenevalt tõmbavad need tööjõuturud endale nii Viljandimaa kui ka muude piirkondade noored. Selle arenguvahe vähendamine oleks võinud leida rohkem käsitlemist. Siin väitluses tegi Hillar Sein seda pisut rohkem kui Randel Länts.