Viljandi toidupanga vabatahtlikud kogusid nädalavahetusel annetajatelt ligi kaheksa kärutäit toiduaineid, kuuldes selle juures nii kiidusõnu kui hurjutamist.
Toidupanga annetuskärusse rändas nii piparkooke kui jahupakke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Rimi kaupluses suhtles kahe päeva jooksul inimestega kümmekond päkapikumütsiga vabatahtlikku. Nad pakkusid ostlejatele võimalust teha annetusi lasterikastele peredele, kelle jõululaud oleks aitajateta väga kasin.
Peetakse täpset arvestust
Jõulupakid Viljandis kogutud toiduainetega jagatakse oma maakonna puudust kannatavatele peredele. Samasugune kogumispunkt oli avatud veel 12 Rimi kaupluses mitmes Eesti paigas. Kampaaniat korratakse 17. ja 18. detsembril.
Viljandi toidupanga koordinaatorile Salli Järvele andis möödunud nädalavahetus väga positiivse kogemuse.
«Esimese päeva õhtul oli meil neli suurt ostukäru kaupa täis, teise päeva jooksul kogunes toiduaineid veidi vähem, aga ikkagi üllatavalt palju. Minul võttis see täitsa pisara silma,» tunnistas ta.
Vabatahtlikud kandsid annetuste nimekirja üle 750 ühiku toiduaineid. Ühe ühiku võis moodustada nii pulgakomm, küpsisepakk kui kahekilone jahukott.
«Õhtul said need kõik sorditud, üle loetud ja arvele võetud — nii tükkide kui tootegruppide kaupa,» selgitas Salli Järve.
Tema sõnul leidus ka neid poeskäijaid, kes suhtusid toidupanga algatusse skeptiliselt ning avaldasid kahtlust, kas annetatud kaup ikka abivajajateni jõuab.
«Me tõesti ei söö ise seda toitu ära,» rõhutas koordinaator. «Kogutud kauba üle käib range arvestus ning pakkide teekond annetajatest abivajajani on igati jälgitav.»
Kaupluse sissepääsu juures seisnud vabatahtlikud jagasid tulijatele flaiereid, millel olid kirjas näpunäited annetuse valimiseks. Peavad ju ostetud toiduained säilima vähemalt paar nädalat, kuni kingid laiali jagatakse.
«Muidugi oli ka neid, kes tulid ise kogumiskärude juurde ja küsisid vabatahtlikelt nõu,» jutustas Järve. «Hiljem, kui küsijad olid ostud ära teinud, poetasid nad mõne asja ka meie kärusse. Paljude perede puhul tahtsid annetuse üle anda just lapsed.»
Vastutasuks said annetajad piparkoogi või õuna.
Salli Järve hinnangul jätsid inimesed kogumiskärusse kõige rohkem küpsiseid, piparkooke, pulgakomme ja teisi maiustusi. Kuid sinna rändasid ka hommikusöögihelbed, jahu- ja riisipakid ning õlipudelid.
«Arvestades, et meil on plaan teha pakke 50 perele, on igasse pakki juba 15 eset,» rõõmustas koordinaator.
Leidus ka kahtlejaid
Annetajad kuulsid palju häid sõnu, kuid neil tuli hakkama saada ka sapiste ütlemistega.
«Sellest lähtuvalt valisime ka vabatahtlikke — päris noori inimesi me flaiereid jagama ei saatnud,» nentis Salli Järve. «Eks alati, kui midagi jagatakse, jää keegi ilma ja see teeb neil meele mõruks. Aga meie kampaanial on kindel sihtgrupp: suured pered, kes on tõeliselt hädas. Üritame nende kohta ka sotsiaaltöötajatelt maad uurida.»
Annetuspäevad kogumiskäru juures mööda saatnud Viljandi toidupanga vahetuse vanem Anžella Kaljula sõnas samuti, et üldiselt läks kampaania esimene nädalavahetus rõõmsalt, kuid tuli ette ka halvasti ütlemist.
«Inimesed tahtsid ikka teada, kuhu see kaup läheb,» selgitas ta. «Et annetamisi ja rahakogumisi on üle Eesti palju ning nendega on ette tulnud kahtlasi seiku, siis on inimesed umbusklikud.»
Osa poeskäijaid oli leidnud ka seda, et niisugune abistamine pole õige: igaüks peaks suutma ise toime tulla ja kui kedagi pidevalt aidatakse, siis ta ei õpigi pingutama ja ise hakkama saama.
«Eks nii palju, kui on inimesi, ole ka arvamusi,» nentis Anžella Kaljula. «Mina näiteks leian, et lapsed ei ole süüdi selles, et vanematel pole tööd. Neil teeb südame soojaks, kui keegi tuleb ja ütleb, et neile on väike jõulupakk.»
Vabatahtlik lisas, et enamik inimesi oli siiski positiivselt meelestatud. «Mõni vanamemm andis oma panuse lausa pisarsilmi, öeldes, et tal on nii hea meel selle algatuse üle.»