Karel Rüütli: Kodust algab Eestimaa

, Rahvaliidu esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karel Rüütli
Karel Rüütli Foto: Elmo Riig / Sakala

NIISUGUST KODUDE ehitamist nagu viimastel aastatel, pole Eesti rahvas ammu näinud. Ent õnn võib ootamatult selja pöörata ja nii mõnelegi uue kodu omanikule ongi juba pööranud.


Kardetavasti — kui ennustused tõeks osutuvad — jääb tänavu 12 protsenti kodulaenu võtnutest selle tagasimaksmisega hätta. Kõige kurvem on, et 70 protsenti neist on lastega pered. Ühtekokku ähvardab majanduslanguse jätkudes ligi 9000 Eesti peret kodust ilmajäämine.



Peaministri mõttemalli kohaselt võiks ju öelda, et nad ise on süüdi — miks peaks maksumaksja nende laenu riigikassa kaudu kinni maksma? Samas tõttab tema juhitud valitsus pakkuma 1,5 miljardi krooni suurust laenu majandushädades vaevlevale Lätile. Ent noored lastega pered on nii tööturu kui väikeettevõtluse kandev jõud, rääkimata nende panusest eesti rahvuse püsimajäämisse.



INTRESSIPUHKUS oleks laen, mitte toetus. Viimastel päevadel jutuks võetud kava järgi on eluasemelaenu intressipuhkus mõeldud töökoha kaotuse korral makseraskuste leevendamiseks, et ennetada kodu äravõtmist lastega peredelt. Hiljem on perel kohustus see toetus 10-aastase graafiku alusel riigile tagasi maksta.



Andes peredele võimaluse võtta kodulaenu intressipuhkust, võidame topelt. Esmalt saab töö kaotanud pereisa või -ema pühenduda uue töökoha leidmisele või koguni oma ettevõtte loomisele. Teisalt on võimalik suhteliselt väikeste kulutustega ära hoida inimeste vaesusse langemist, mis võib hiljem väljenduda riigieelarves miljarditesse ulatuvate sotsiaaltoetuste ja muude kulukate abinõudena.



Tasub silmas pidada ka asjaolu, et Euroopa Komisjoni hinnangul on valitsused ja parlamendid kohustatud majanduslangust pehmendama ning valima sobivad meetmed majandussurutisest väljatulemiseks. Kindlasti on siin teistele eeskujuks Suurbritannia, kus 2009. aastal hakatakse võimaldama riiklikku intressipuhkust.



RAHVALIIDU FRAKTSIOONI algatust toetasid 16. detsembri ümarlaual Eesti omanike keskliit, sihtasutus KredEx, tööturuamet ja kinnisvarafirmade liit. Varem on meie mõttele oma poolehoidu avaldanud ka Eesti lastevanemate liit ja pangaliit.



Ümarlaual osalenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna, Eestimaa Roheliste ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajad pidasid algatust tähtsaks ning lubasid seda oma fraktsioonides tutvustada.



Kõik ümarlauast osavõtnud kinnitasid oma nõusolekut jätkata koostööd riikliku intressipuhkuse elluviimise nimel. Riigil lasub vastutus näha ette võimalikke tulevikustsenaariume ning ennetada neist tulenevaid ebasoodsaid tagajärgi asjakohaste ja mõjusate otsustega.



Meie ettepaneku kohaselt saaksid toetust pered, kelle ülalpidamisel on vähemalt üks kuni 18-aastane laps või kuni 26-aastane õppiv noor. Eeltingimus on panga positiivne otsus maksepuhkuse võimaldamise kohta.



Riiklik sihtasutus KredEx tasub laenuvõtja eest pangale kuni 12 kuu intressimaksed ning pärast maksepuhkuse lõppu saab need summad tagasi 10 aasta jooksul koos neilt arvestatud miinimumintressiga.



RIIGIL ON KOHUSTUS aidata raskustesse sattunud peredel nende kodu alles hoida. Selline kohustus tuleneb otseselt Eesti põhiseadusest, sest perekond on riigi ja rahva püsimajäämise eeldus.



Intressipuhkuse olulisust on mõistnud ka eluasemelaenude tagamisega tegelev riiklik sihtasutus KredEx, kes on esitanud sellekohase analüüsi ja kinnitanud oma valmisolekut selleks. Niisiis pole tegemist opositsiooni populistliku algatuse, vaid kaalutletud ja mis peamine, vajaliku ettepanekuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles