/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
«Paanikaks pole põhjust,» hindab Eesti korteriühistute liidu (EKÜLi) juhatuse liige Urmas Mardi uue korteriühistuid puudutava seaduse ümber toimuvat. Ometi peab ta hädavajalikuks, et eelnõu ülihoolikalt läbi mõeldaks, sest see puudutab miljonit inimest.
«Kui eelnõu poolteist aastat tagasi minu postkasti potsatas, olin hämmingus ning kahe käega selle vastu, sest sellega taheti korteriühistud kaotada,» rääkis Mardi.
Nüüd, pärast pikki konsultatsioone ja 35 muudatusettepanekut on eelnõu muutunud tema arvates palju paremaks, kuid vaieldavaid kohti on ikka.
Õnneks on aega vaielda, sest praeguse kava järgi ei jõustu uus seadus enne 2016. aasta 1. jaanuari. «Eelnõu hakkaks reguleerima umbes miljoni Eesti inimese tegevust, järelikult on see seadus väga oluline, vajab põhjalikku kaalumist ja peab olema üheselt tõlgendatav,» tõdes Mardi.
Urmas Mardi nimetas EKÜLi kreedoks, et uue seadusega ei tohi mingil moel kahjustada praeguste korteriühistute tegutsemisvabadust ja õiguslikke põhimõtteid ning sellekohast ideoloogiat.
«Kui seadustesse tulevad muudatused — neid on eelnõus praegu päris palju —, on vaja need nii selgelt vormistada, et ei oleks võimalust mitmeti tõlgendada ja ühistutele ei tekiks juurde bürokraatlikke kohustusi,» lisas ta.
Kas jõumeetodid õigustavad end?
Enim kõlapinda on avalikkuses seaduseelnõu puhul leidnud kavandatav korteriühistute sundmoodustamine, mille järgi kortermajades, kus seni tegutses korteriühisus või polnud mingit organiseeritud valitsemist, loodaks ühistud sunniviisil.
Urmas Mardi ütles, et on sundloomise vastu. Kui seni pole inimestel olnud motivatsiooni ühistut luua — kas toimis kõik niisamagi või see lihtsalt ei huvitanud neid —, kas nende hoiakutes siis käsukorras midagi muutub? Pealegi pole praegu selge, kuidas juhatus sundkorras moodustataks. «Kas on võimalik öelda inimestele, et teie majas on nüüd juriidiline isik ehk ühistu ja te peate hakkama tegelema majandusküsimustega?» arutles Mardi.
Praegu on korteriomanike ühisusi, kes ei taha olla juriidilised isikud. Nad on sõlminud teenuste osutajatega lepingud ja on sellega rahul. Nad ei taha, et neid sunnitakse hakkama juriidiliseks isikuks ja tegelema spetsiifiliste kohustuste, nagu aruandluse ja raamatupidamisega, mida ühisustel ei ole.
Kui keegi ei taha juhtida
Urmas Mardi on nõus, et korteriühisuste puhul on probleeme, mis vajaksid korrastamist, ent mis ühistute puhul on kenasti reguleeritud. Näiteks on segane, kelle nimel ühisuse valitseja tehinguid teeb: kas enda või korteriomanike nimel.
Mardi sõnul oleks mõistlik jätta erinevad valitsemisvormid Eesti seadustesse sisse, ning muuta hoopis õigusakte nii, et praegu päevakorral olevad probleemid leiaksid lahenduse.
Ta tõi näiteks selle, et eelnõu järgi muutuksid korteriühistuteks isegi paarismajad ehk kahe korteriga majad. Kuni kümne korteriga majal pole küll vaja valida juhatust, aga juhatuseta juriidilise isikuna on neil väga keeruline asju ajada.
«Need kümmekond inimest peaksid siis käima nagu pardiperekond üheskoos mööda linna ja sõlmima tehinguid või volitama kellegi endi seast seda tegema. Aga keegi ei pruugi tahta kohustust enda peale võtta. Võib ju öelda küll, et lepitagu kokku, aga mis saab siis, kui ei lepita?» esitas Mardi küsimuse.
Tema peab mõistetavaks sedagi, kui korteriomanikud ei taha endale juriidilisest isikust valitsejat, sest see tähendaks kulutusi: ükski valitseja ei tee ju tööd tasuta.
Ühistu pole ainult majavalitsus
Lisaks sundloomisega seonduva reguleerimisele peab EKÜL tähtsaks, et uus seadus ei näeks korteriühistus pelgalt institutsiooni, mis täidab majavalitsuse funktsioone.
«Korteriühistu koosneb piltlikult öeldes kahest suurest rõngast ja need peavad olema ühesuguse ideoloogilise lähenemisega. Vabaühendus tähendab isikute õigust ise otsustada ja majavalitsemise pool lähtub omandist. Need on korteriühistu põhialused ja neid tuleb vaadata koos,» rääkis juhatuse liige Urmas Mardi.
Praeguses eelnõus on tema sõnul kaldutud tugevasti just majavalitsemise poole. «Kui kehtiva seaduse järgi on korteriühistu mittetulundusühing, siis uuest seadusest ei ole mina veel aru saanud, millist ühinguliiki see esindab,» lisas ta.
Mardi peab kodanikualgatuse osa korteriühistute puhul väga tähtsaks. «Inimesed võtavad oma maja kohta ise otsuseid vastu, tellivad nende täitmist, istutavad lilli, teevad talguid — see on väga tähtis, et tekiks omanikutunne. Seda ei tohi mingil juhul alahinnata,» kinnitas ta.
Näited tuleb eraldi välja tuua
Vältimaks mõttetuid vaidlusi ja õiguskaasusi, mis tulenevad sellest, et omanik, ühistu liige, ühistu juht või keegi teine tõlgendab seadust erinevalt, peaksid need asjad Urmas Mardi arvates olema seaduses täpselt kirjas.
«Et kõigi nüansside loetlemise korral läheks seadus liiga paksuks, võiks palju probleemseid ja tüüplahendusi olla näidetena seaduseelnõu seletuskirjas, mis on praegu juba 80 lehekülge pikk. Selguse huvides võiks see olla veelgi pikem,» nentis Mardi.
Urmas Mardi jutu järgi ootavad nad uue seaduseelnõu kohta ka altpoolt ettepanekuid ja küsimusi. «Oleme valmis koos juristidega sõitma igasse Eesti nurka, et tutvustada oma liikmetele eelnõu ja kuulata kommentaare. Paraku pole meil selleks raha,» kahetses ta. Ometi avaldas ta lootust, et justiitsministeeriumi abiga võivad sellised kohtumised aset leida.
SEADUS
Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu edasine saatus on järgmine.
• Praegu on eelnõu saadetud analüüsida suurele ringile, kuhu kuuluvad peale EKÜLi notarite koda, advokatuur ja paljud teised instantsid.
• 27. jaanuariks 2012 saadetakse justiitsministeeriumisse muudatuste ettepanekud.
• Seejärel otsustatakse ministeeriumis, kas minna edasi sama eelnõuga või teha hoopis uus.
• Kui otsustatakse jätkata samaga, siis suunatakse eelnõu riigikogu õiguskomisjoni, kust see omakorda jõuab riigikogu istungite saali.
• Praeguste plaanide järgi peaks uus seadus kehtima hakkama 1. jaanuaril 2016.
Allikas: EKÜL