FC Flora ootab Viljandi Tuleviku kerkimist meistriliigasse

Intervjuus «Sakalale» kinnitas FC Flora spordi­direktor Mart Poom, et Viljandisse oodatakse kohalikel meestel põhinevat meistriliiga klubi, nagu on Paides ja Kuressaares. 

Mart Poom, näen teie seljas FC Nõmme Unitedi särki, miks?

Teatavasti olen Eesti koondise väravavahtide treener ja FC Flora spordidirektor, ent lisaks juhin Nõmmel omanimelist jalgpallikooli ja jalgpalliklubi FC Nõmme United.

Seda on päris palju.

Jah, praegu on mul tegemist isegi rohkem kui tippjalgpallurina.

Millised plaanid on Flora süsteemil Viljandi Tuleviku jalgpallimeeskonnaga?

Praegu mängib Viljandi Tulevik Eesti meistrivõistluste teises liigas. Noorel võistkonnal ei õnnestunud tänavu esiliigasse jõuda, ehk läheb järgmisel aastal paremini. Loodame, et ta tõuseb võimalikult kiiresti meistriliigasse, siis lõpetaks FC Viljandi eksisteerimise.

Tahame, et Viljandi Tulevik saaks nii nagu Paide ja Kuressaare meeskond majanduslikult ja sportlikult ise hakkama, mängijate enamik oleks siinsete juurtega ning klubi elaks ja treeniks Viljandis. See looks eelduse, et kohalikel tekiks klubi vastu suurem huvi.

Eestis on häid väravavahte palju, millest see tuleb?

Eestlased harrastavad lapsena erisuguseid spordialasid ning see arendab koordinatsiooni ja mitmekülgsust. Lisaks oleme töökad ja sihikindlad. Oma osa on ka sellel, et Eesti eri vanuseklasside koondised on enamasti autsaiderite rollis ning puurivahtidel on tegemist palju. Ühelt poolt saavad nad kogemusi ning teiselt poolt annab see võimaluse silma paista.

Kas see oli ka teie tipputõusmise üks fenomen?

Jaa, kindlasti. Eesti taasiseseisvumise järel sain riigi koondisega teha palju häid mänge tugevate vastastega. Kuigi me enamasti kaotasime, sain ohtralt mängupraktikat, mis kiiresti oskusi arendas.

Kui palju te poisipõlves väravavahtidele mõeldud treeningut saite?

Spetsiaaltreeningust rääkida ei saa, väravavahtide treenerid Eestis puudusid. Sain niipalju eritrenni, kui Roman Ubakivi mulle teiste poiste kõrvalt peale lõi või viskas, need olid ühed ja samad harjutused.

Tõelist väravavahi spetsiaaltreeningut kogesin alles 20aastaselt, kui siirdusin Soome meistriliiga Kuopio Palloseura ridadesse. Nüüd on ka Eestis väravavahtide treenereid, samuti leiab infot internetist, raamatutest ja videotest.

Kas teie kõige kõrgemale tippu jõudmine, näiteks Manches­ter Unitedi või Londoni Arsenali põhiväravavahiks saamine võis jääda selle taha, et nooruses polnud õiget treeningut?

Raske öelda, oli, mis oli.

Praeguste teadmiste juures oleksin üht-teist teisiti teinud, kas või harjutanud jalamängu, mis on tänapäeval ülitähtis. Teisalt võib mõelda nii, et kui jõudsin viimaks Soome, Šveitsi ja Inglismaale, oli väravavahtide treeneritega uus ja huvitav tööd teha. Olin alati ülimotiveeritud ja kordagi ei tekkinud tüdimust.

Kas nüüd üritate arendada Eesti väravavahtide treenimissüsteemi?

Kindlasti! Tänavu alustasime väravavahtide õpet ning tõime Inglismaalt spetsiaalse koolitaja, kes tegi Tallinnas ja Viljandis kursuse, kus osalenud treenerid said algastme treeneri diplomi. Loodame sellega edasi minna, et meil saaks järjest kõrgematasemelisi litsentse välja anda. Ise sain UEFA B-ka­tegooria litsentsi Inglismaal.

Kui palju Eestis üldse väravavahtide treenereid on?

Meistriliigas on neid vähe, nii kuus-seitse. Võiks olla enam. Aga Viljandiski treenib Mati Jürisson noori väravavahte.

Praegu on Eestis tänu koondise edule jalgpallivaimustus. Kas seda ära kasutades on võimalik siinne jalgpall uuele tasemele viia?

Ma loodan, aga see on üliraske.

Piirid seavad meie rahvaarv, raha nappus ja kliima. Samuti ei ole Eestis ühtki korralikku jalgpalli sisehalli.

Peame tõstma treeningukvaliteeti igal tasemel, alates lastest ja lõpetades täiskas­vanutega. Tuleb teha tarku otsuseid ning palju ja head tööd.