Tääksi kool oli esmaspäeva pärastlõunal rõõmsast elevusest tiine — särasilmsed poisid ja tüdrukud said osa Eesti kuulsaima jalgpalluri, endise tippväravavahi Mart Poomi külaskäigust.
Mart Poom käis Tääksis penalteid tõrjumas
7. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige tähtsamad on tahtmine ja pühendumine, siis on võimalik mis tahes elualal tippu jõuda,» tõdes Mart Poom sissejuhatuseks.
Lisaks tääksilastele olid endist tippväravavahti kuulama tulnud jalgpallipoisid Võhmast ja Suure-Jaanist.
Ühtlasi oli tegemist Tääksi kooli tublimate sportlaste tunnustusüritusega. Väljavalitud seitse parimat said Mart Poomilt käepigistuse ja auhinnaks sponsorite antud seljakoti.
Parimaks saavad vaimselt tugevad
Tuntud spordimehele tuli ohtralt küsimusi.
Vastustest selgus, et Mart Poom alustas jalgpalliga juba esimeses klassis ja talle meeldis ka korvpall.
«Vanematele oleks rohkem sobinud, kui oleksin eelistanud korvpalli — vutiga kaasnesid ju porised riided ja lõhkised põlved,» pajatas spordikuulsus. «Väravavaht on ainuke, kes saab kätega palli püüda. Mulle meeldis, et puurivahi positsioon on eriline, kätkeb veidi suuremat pinget ja vastutust. Väravavahil on eksimused paratamatud, parimateks saavad vaimselt tugevad, kes unustavad tehtud vead, aga samas õpivad neist.»
Spordilegend meenutas, et tegi lisaks jalgpallitreeningutele palju tööd iseseisvalt, jooksis ja rassis jõusaalis. Algaastatel harrastas ta ka ujumist ja kergejõustikku ning mängis malet.
«Mida mitmekülgsemalt spordite, seda parem!» õpetas ta lastele.
Samuti oli Poom eeskujulik õpilane ja lõpetas keskkooli kuldmedaliga. «Aega õigesti planeerides on kõik võimalik. Tihti sain hilja magama, aga alla anda ei tahtnud.»
Mart Poom tuletas meelde, et hetke kuumim Eesti jalgpallur Konstantin Vassiljev lõpetas Maardu gümnaasiumi hõbemedaliga. Samas möönis ta, et omal ajal ei meelitanud internet ning telerist oli vähem vaadata.
Väravavaht peab olema julge
Mart Poom jagas näpunäiteid, kuidas peaks väravavaht eri olukordades toimima. Hea väravavahi tunnusteks nimetas ta oskust mängu lugeda ja võimet olukordi õigesti lahendada.
«Kindlasti peab väravavaht olema julge,» lisas ta. Tal on olnud ohtralt traumasid, alustades murtud lõualuust ja ninast ning lõpetades põlve- ja õlahädadega.
«Olen uhke, et suutsin alati vigastustest välja tulla. Niisugust meelekindlust on läbilöömiseks vaja igal elualal. Kunagi ei tohi alla anda, vaid tuleb vigadest õppida ja edasi liikuda,» rääkis mees, kes mängis 11 aastat Inglismaa kõrgliigas ja tunnistati kuuel aastal Eesti parimaks jalgpalluriks.
Seejärel kadus Mart Poom autogrammiküttide piiramisrõngasse. Oma initsiaale tuli tal kribida muu hulgas kätele ja särkidele. «Minu särk on nüüd tunduvalt väärtuslikum,» arvas üks noormees. «Vähemalt viis tonni!» kinnitas muhelev sõber.
Veel suurem elevus tekkis penaltite löömisel. Esimesena saatis jalalöögist palli Poomi poole Tääksist sirgunud tütarlaps, Eesti U17 koondise väravavaht Teele Toomsalu. «Hirmus lätakas oli,» kommenteeris penalti tõrjunud Poom vaikselt. Päris mitmel poisil, kes palli kaugemasse nurka suunasid, õnnestus ka jalg valgeks saada.
Hiljem selgitati nende hulgast lisalöögiga parim, teist korda õnnestus endine tippväravavaht üle kavaldada vaid Jarmo Randmäel.
Parimate sportlaste autasustamisüritust peeti Tääksi spordiklubi juhi Toomas Aavasalu sõnutsi neljandat aastat. Varem on parimaid tunnustanud kiiruisutamise olümpiavõitja Ants Antson, maakonna spordijuht Ilmar Kütt ja Suure-Jaani kergejõustikutreener Meinhard Kirm.