EESTI kõrghariduse rahastamine on 1996. aastast põhinenud riiklikul koolitustellimusel. Säärane süsteem ei ole ennast tõestanud, vaid vastupidi — on selge, et vanaviisi enam jätkata ei saa ja ümberkorraldused on hädavajalikud. Praeguse süsteemi nõrkustele on viidatud ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2007. aastal koostatud põhjalikus analüüsis.
Ka riigikontrolli peakontrolör kinnitas 30. septembril riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas, et kõrgharidus ja selle rahastamine vajavad muudatusi. Sama näitas riigikontrolli 2008. aastal tehtud audit «Kõrghariduse riiklik koolitustellimus». Peakontrolör tõdes, et hulk olulisi küsimusi jääb selle eelnõuga lahendamata, ent toonitas samas, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik.
Praegu panustab riik kõrgharidusse 100 miljonit eurot aastas ning erasektorist lisandub veel 40 miljonit. Arvestades meie demograafilist seisu, kaob senise olukorra säilides kõrgharidusest suur hulk raha (umbes 40 miljonit eurot), sest üliõpilaste arv demograafilistel põhjustel kahaneb.
ISAMAA JA Res Publica Liidu välja pakutud kõrgharidusreform on lähtunud kolmest põhilisest probleemist Eesti kõrghariduses.
Esiteks on senine süsteem ebaõiglane. Noored pääsevad kõrgkooli kas eksamisõela kaudu riikliku koolitustellimuse kohtadele või tunduvalt madalama lävendiga end ülikooli sisse ostes. Tasulistel kohtadel olevad üliõpilased peavad maksma kogu ülikooli vältel, sõltumata tegelikult oma õpingutulemustest.
Praegu on ülikooli saada raske, kuid välja kukkuda on sealt veel raskem. Raha on määravam kui inimese akadeemilised võimed, mistõttu võib nii mõnigi andekas noor ülikoolist üldse välja jääda.
Teiseks on ülikoolide efektiivsus lubamatult madal. Meil on 70 000 üliõpilast, kellest lõpetab igal aastal vaid 10 000. Keskeltläbi veedab tudeng ülikooli seinte vahel seitse aastat, kuid see on äärmiselt ebaefektiivne ja kulukas kogu riigile.
Suur hulk riigieelarvelistel kohtadel olevaid tudengeid õpib väiksema kui 50protsendilise koormusega, kuid riik maksab nende eest ülikoolile täishinda.
Riigikogu kultuurikomisjoniga kohtudes avaldasid ka ülikoolide esindajad lootust, et eelnõuga võimaldatav tasuta hariduse omandamine võib kujuneda üliõpilastele distsiplineerivaks ning konkreetseks motivaatoriks, et läbida õpingud nominaalajaga.
On selge, et efektiivsus peab kasvama — tulemuslikud õpingud peavad olema nii ülikooli kui üliõpilaste eesmärk.
Seni oleme püüdnud riikliku koolitustellimuse kaudu suunata tudengeid õppima erialadel, mille vastu tuntakse vähe huvi. Kahjuks ei ole niisugune regulatsioon loodetud tulemusteni viinud ja ülikoolidel on riikliku koolitustellimuste lepingu alusel ligi 600 miljoni euro ulatuses täitmata kohustusi. Selline raha ebaotstarbekas kulutamine tuleb lõpetada.
Samuti on küsitav, kuivõrd peegeldab riiklikul koolitustellimusel põhinev ülikoolide rahastamine Eesti tööturu vajadusi. Määratud lõpetajate arv on tööturu nõudluse rahuldamiseks ebapiisav.
KÕRGHARIDUSREFORMI eesmärk on muuta kõrgharidus õiglasemaks, kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks.
Reformi elluviimine võimaldab järgmistel aastatel ühe üliõpilase tarbeks kasutatava rahasumma kahekordistada. Suuremad kulutused üliõpilase kohta tagavad õppejõududele paremad palgad ja üliõpilastele suuremad toetused ning aitavad senisest jõudsamini ehitada välja ülikooli infrastruktuuri.
Kõrghariduse rahastamise süsteemi muutmiseks on planeeritud lisarahana 2013. aastal 6,1 miljonit, 2014. aastal 18,8 miljonit ja 2015. aastal 33 miljonit eurot.
Reformi tulemusena lisandub 3500 tasuta kohta täiskoormusel õppivatele tudengitele.
Reformi tulemusena saab kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane õppida esimese
semestri tasuta eestikeelsel kohal õppekavast olenemata. Hilisem on juba üliõpilase enda kätes: tasuta koha säilimine sõltub tema õppevõimest.
Õppevõime on aga seotud osalise õppekulude hüvitamisega, seetõttu võib eeldada, et tänu soovile püsida tasuta õppes jõuavad noored kiiremini lõpetamiseni ning tööturule suundub rohkem spetsialiste.
On selge, et Eesti kõrgharidus vajab kiireid muudatusi. Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärk on viia kõrgharidusreform ellu sellel aastal, et muudatused jõustuksid juba järgmise kooliaasta alguseks.