Eesti energiaturul

, riigikogu liige, Reformierakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Palling
Kalle Palling Foto: Erakogu

EESTI JA Euroopa Liidu energiaturgu ootavad ees muutused. Selleks et nendeks valmis olla, on vaja teada, kui palju energiat ja milleks me kasutame.

Et olla energiasäästu vallas edukas, peab olema teistest sammukese ees, kasutades uudset lähenemist, teistmoodi lahendusi ja värskeid ideid.

Aasta 2020 on Euroopa Liidus oluline. Paika on pandud tähised, milleni tuleb jõuda, et kasutada energiat tõhusamalt ja toota seda enam taastuvaist allikaist. See on väljakutse kogu Euroopale. Eestil on võimalik teha selles valdkonnas tõsine tiigrihüpe.

Energiatõhusus on kogu Euroopa Liidu majanduses tõusev suund. Eestis uudse mõtlemismudeli kiire juurutamine loob pinnase, murdmaks ka väljapoole riigipiire.

ENERGIA ON väärtuslik ja kallis kaup, mida tuleb kasutada tõhusalt. Kui soovime parandada elustandardit ja nautida samu mugavusi edaspidigi, tuleb pöörata tähelepanu oma kulutustele. Vaevalt leiame palju inimesi, kes hea meelega oma harjumusi muudaksid. Teadlik tarbimine on oluline eeldus, et selle järjest kallineva kauba eest jõutaks turgudel kujunevat hinda maksta.

Energia all ei peeta silmas ainult elektrienergiat, vaid ka soojus- ja transpordiks vajalikku energiat, sealhulgas kütuseid. Teades, kuhu ja kui palju kulutad, on võimalik saavutada eri energialiikide kasutamist optimeerides ja ümber jagades märgatavat kokkuhoidu.

Tõsi, energiasäästlik ehitamine ja transport toovad esialgu kaasa senisest suuremad kulutused. Järeldus on justkui lihtne — energiasääst on kallis. Soovin selle väite ümber lükata.

Veel ei mõisteta, et suurema energiatõhususega kaasneb üldjuhul rohkem mugavusi ja elukvaliteedi tõus. Teades, et keskkonnanõuded üha karmistuvad, võidavad energia säästmisest nii riik, sest väheneb vajadus fossiilsete kütuste kasutamise järele, kui inimesed, sest säästetud energia arvelt jääb neil muuks raha rohkem.

Et suurim energiasäästu võimalus peitub elamumajanduses, toon paar näidet, mis kehtivad nii kodu- kui välismaal.

LOODUSLIKUD MATERJALID, energiasõltumatus, päikesepaneelid, efektiivne ventilatsioon ja nullilähedane energiakulu saavad lähikümnendil standardiks. Sellistes majades tahavad inimesed elada.

Juba praegu koondab Eesti Eco Klaster hulga ettevõtteid, kes koostöös ökoloogia instituudiga keskenduvad oma toodete ja teenuste ökoloogilisuse ja konkurentsivõime suurendamisele. Eesmärk on luua energiatõhus maja, kus oodatav küttekulude kokkuhoid on kümnekordne. See aitab säästa reaalset raha.

Eestile on oluline see, et kasutatakse vaid kohalikke ettevõtteid ja looduslikke materjale. «Maja 2020» valmides on seda lahendust võimalik müüa kõikjal maailmas. Võidavad nii arhitektid, ehitajad kui materjalitootjad.

Seda, et Eestis saab toota tuuleenergiat, teavad kõik. Et meil on peaaegu sama palju päikest kui Saksamaal, mis on suur päikeseenergia kasutaja, teavad aga vähesed. Päikesepaneelide kui lokaalse energiaallika, milles toodetud energiat kasutatakse kas kütteks, vee soojendamiseks või elektriauto laadimiseks, kasutuselevõtt oleks tubli ja innovatiivne samm energia säästmise poole.

Pikalt on tegeldud energia salvestamise küsimusega. Salvestagem siis päikeseenergia talvel soojuseks, suvel jahutuseks ja aasta läbi transpordivahendi laadimiseks. Päikesepaneelide soetamiseks võiks teha ühishanke ja kasutada näiteks Euroopa tõukefondide raha.

Peagi peavad energiatootjad hakkama tegelema energiasäästuga tarbija juures. See oleks üks konkreetne ja mastaapne idee, millest teised riigid võiksid õppust võtta. Praegu on see paljudes maades piirdunud inimestele säästupirnide jagamisega.

Eestis ja maailmas laiemalt puudub arusaam, milline energiatõhusus on hoonete puhul tehnoloogia tänapäevase taseme juures võimalik. Milline peab olema see «Maja 2020», milleni Euroopa Liit loodab jõuda?

Puuduvad näidisobjektid ja lahendused, mis uuel tasemel hoonete tõhusust, otstarbekust ja kasutusmugavust laiemale üldsusele demonstreeriksid.

Eeltoodud kitsaskohad saab Eestis pöörata laialt tuntud tõeliseks eduks. Seda terviklahenduste väljatöötamise kaudu elamu- ja võrguehituses ning transpordis. Praegu on aasta 2011. Aega veel on, kui alustada homme.

Kui suudame lahendusi pakkuda enne teisi, loob nende rakendamine meie ettevõtetele ja riigile võimaluse olla energiasäästu vallas eestkõneleja. Olla näide, mida tullakse vaatama ja millest õpitakse.

Seni kasutamata teadus- ja arendustegevuse raha on võimalik siin edukalt kasutusele võtta. Kui suudame seda teha, saab majandus uut hoogu ja elukvaliteet paraneb.

Kahtlejaile meenutan, et kakskümmend aastat tagasi oli Eesti infotehnoloogiline võimekus nullilähedane. Praeguseks on olukord muutunud ja oleme maailmas üheks teenäitajaks.

Kasvuhoonegaasikvootide müügist saadud raha toel on Eestis lähiaastatel võimalik renoveerida suur hulk avaliku sektori ja korteriühistute hallatavaid hooneid. Seepärast julgen kinnitada, et suudame siin saavutada samasuguse läbimurde nagu 15 aastat tagasi, mil kuulutati välja «Tiigrihüpe», mis on nüüdseks muutnud kiire ja kvaliteetse internetiühenduse igas Eesti nurgas normiks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles