RIIGIISAD VÄIDAVAD, et kiire rongiühendus on nagu Tootsi poeg: ükskord tuleb ta niikuinii. Lahtine öeldakse olevat üksnes nimi, sõltuvalt sellest, kas liin läheb üle Tartu või Pärnu. Mõlemal linnal on oma toetajad ning mõttevahetus paisub teinekord sama teravaks kui lahing kirikumõisa poistega.
Argumentide hulgast saab välja sõeluda kaalukamaid ja kergemaid, kuid lõpuks saavad määravaks need, mis on tõesti tähtsad: naaberriikide ühishuvid ja rongiühenduse regionaalmajanduslik mõju.
Euroopa stabiilsusfondi ümber toimuva tõttu tekitab ainuüksi ühishuvidest rääkiminegi inimestel allergiat. Regionaalmajandusliku mõju teema kutsub esile suisa värinaid: haldusreformi tegemise ja tegemata jätmise jutud oleksid juba nagu tükike folkloori. Tähtsad on need tegurid aga sellest hoolimata.
Laiemat raamistikku vaadates näeme majanduslanguse vilju küpsevat. Sotsiaalteadlased hoiatavad, et järgmise aasta rahvaloendus põhjustab šoki. Siis saame teada, kui vähe on Eestisse jäänud makse maksvaid inimesi.
Mida vähem neid on ja mida napimalt laekub makse, seda tulisemaks läheb arutelu õpetajate ja päästjate, politseinike ja meditsiinitöötajate palkade üle. Kindel on ainult see, et praeguse elukorralduse juures neid muresid kiiresti ja kindlalt murda ei õnnestu.
INIMESTE LAHKUMINE on valusalt puudutanud suuremat osa Eesti maapiirkondi. Erand pole kahjuks ka Viljandimaa. Kuigi olen haldusreformi toetajate leeris, kardan siiski, et valdade sunniviisil liitmisest ei piisa, pööramaks ääremaid hääbumiselt õitsenguteele.
Vaja on head plaani ja sihipärast tegutsemist. Järva- ja Viljandimaa puhul võiks üks suur kava olla ehitada Rail Baltica — rajada kiire raudteeühendus Tallinnast Riia kaudu Varssavisse.
Huvitav on märkida, et Rail Baltica ümber käivates aruteludes keskendutakse ennekõike reisijate mugavusele ning jäetkse kahe silma vahele kaubavedude lihtsustumine.
On arusaamatu, miks sellele tähelepanu ei pöörata. Raudtee pakub veoste mahu ja gabariitide tõttu alternatiivi laevandusele. Rongiühenduse sünd võiks seetõttu luua uusi eeldusi arendada tootmist ja meelitada investeeringuid piirkonda, mida raudtee läbib.
VILJANDLASENA LEIAN, et meil on õigus ja kohustus nõuda Rail Balticale kolmandat, teistest tõhusamat teed. Heitkem pilk kaardile. Eestit läbib kolm tähtsat kaubateed. Tallinnast vaadates laotuvad need kiirtena laiali: Jõhvi ja Narva kaudu Peterburgi, Tartu, Võru ja Luhamaa kaudu Pihkvasse ja edasi Moskvasse ning Pärnu kaudu Riiga ja sealt Kesk-Euroopasse.
Nende trasside ääres elavatel inimestel on võimalik vedada oma kaupa ning saada osa läbisõitjate rahast. Viljandi jääb kõigist kolmest tuiksoonest kaugele ning on seetõttu surutud umblinna staatusse.
Tartul ja Pärnul juba niisiis on oma suur kaubatee, mida ehitatakse pealegi suuremaks: Pärnus käib mastaapne Via Baltica laiendamine.
Raudtee Viljandi kaudu ehitamine peaks meeldima ka lätlastele, sest neid ei vaimusta kumbki seni pakutud trass. Heidame pilgu taas kaardile. Näeme, et liikudes Viljandist mõttelist joont mööda lõunasse, jõuame Lätis Valmierasse (27 500 elanikku). Pöörates sealt Riia poole, jõuame Cesisesse (18 000 elanikku), seejärel Siguldasse (16 600 elanikku) ning siis juba Riiga.
Niisugune tee pakuks hoova, elavdamaks Järva- ja Viljandimaa ning laiemalt kogu Kesk-Eesti majandust. See oleks tee Euroopasse! Lätlased saavad ühtlasi tähtsate linnade vahele riigisisese ühenduse. Asja teeks veelgi lihtsamaks tõik, et Sigulda ja Riia vahel on raudtee juba ammu olemas.
Sõnum Viljandimaalt riigikogusse valitud saadikutele on järelikult lihtne: võtke see mõte üles ja tehke teoks! Juhime Viljandi raudtee oma sõpruslinna Valmiera kaudu Riiga. See kaalukas ja vajalik regionaalpoliitiline tegu aitaks suuresti meie kodulinna ja -maakonda.