Laupäeval nägi hulk talgulisi vaeva, et Viljandi järve äärset vana spordirada võsast puhastada. Üheskoos suutsid nad teha rohkem, kui talgute korraldajad oleks osanud oodata.
Vana terviseraja korda tegemine sai uhke alguse
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
8. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson ütles, et vanu suusa- ja jooksuradasid Männimäe ja Huntaugu vahel puhastas võsast ja mahalangenud puutüvedest ligikaudu 80 vabatahtlikku töötegijat. Kohaletulnute hulgaga jäi ta igati rahule.
Linnamajandusameti spetsialist Toomas Vilberg tõdes, et spordikeskuse ja linnavalitsuse üleskutsele reageeris üllatavalt palju linnakodanikke ning tänu sellele suudeti teha kavandatust rohkem.
«Võsaraiumise kõrvalt sai näiteks heina niidetud, sest mitmel inimesel oli trimmer kaasas,» täpsustas Vilberg.
Palju noori töötegijaid
Kui enne talguid palus linnamajandusameti spetsialist tulijatel kindlasti töövahendid kaasa võtta, siis kohapeal selgus, et tööriistu jätkus kõigile.
Vabatahtlike seas paistsid silma noored sporditegijad. Teiste seas oli oma õpilastega kohal sõudetreener Ruth Vaar. Tema ütlemist mööda läks päev asja ette.
«Mina veel mäletan seda aega, kui vana terviserada kasutati, aga noortele on see uus ja huvitav,» rääkis Vaar. Tema ütlemist mööda on sportlastel suur tahtmine rada täiesti korda seada ja uuesti kasutusele võtta, sest parasjagu pehme maa sobib jooksmiseks suurepäraselt.
Tubli algatuse üle tundis heameelt ka Joosu tervisespordiklubi juht Mati Tomson, kes oli laupäeval samuti talgutel kaasa löönud. Tomsoni hinnangul oli talgulisi täpselt nii palju, kui vaja, ning suurema hulga korral olnuks juba keeruline kõigile rakendust leida.
Nii Vaar kui Tomson avaldasid lootust, et rada suudetakse edaspidi korras hoida ning enne laupäeva valitsenud nutust vaatepilti ei pea spordisõbrad enam nägema.
Plaanitakse uusi talguid
Asjaosalised kinnitasid kui ühest suust, et palju tööd ootab alles ees. Mati Jürisson tõi välja, et umbe kasvanud kraavide tõttu on maa porine ning vee ärajuhtimiseks tuleb maha panna hulk torusid.
«Sel sügisel seda ilmselt tegema ei hakata,» lausus Jürisson. Küll aga plaanitakse lähiajal väiksema hulga inimestega hakkida mahavõetud puitu. Millal seda täpselt tehakse, on veel lahtine.
«See oleneb ilmast. Enne peab maa veidi külmuma, et see kõvemaks muutuks,» selgitas Jürisson.
Toomas Vilbergi ütlemist mööda otsustati talgute kasuks seetõttu, et keskkonnainvesteeringute keskus lükkas toetuse avalduse tagasi ja linnal endal ei jätku võrdlemisi suure maa-ala korrastamiseks raha. Nüüd on tükk tööd vabatahtlike abiga ära tehtud ja ehkki linn abiraha peale eriti ei looda, üritab ta Vilbergi kinnitust mööda ettevõtmisele siiski rahatuge leida.