Viljandimaal võib küttida seitse hunti ja kaheksa ilvest

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal on lubatud küttida seitse hunti ja kaheksa ilvest.
Viljandimaal on lubatud küttida seitse hunti ja kaheksa ilvest. Foto: Elmo Riig / Sakala

Novembris alanud hundijahihooajal lubab keskkonnaamet Eestis küttida 115 hunti ja detsembris algaval ilvesejahil 101 ilvest. Tegemist on niinimetatud põhiarvudega, mida võidakse vajadust mööda jahihooaja käigus muuta.


Viljandimaal on lubatud küttida seitse hunti ja kaheksa ilvest.

Suurkiskjate töörühma otsusega ja keskkonnateabe keskuse ettepanekul võeti limiiti jaotades aluseks huntide ja ilveste arvukuse muutus, asustustihedus ning kahjustuste esinemissagedus ja ulatus.

Kõige rohkem hunte võib küttida Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (igas neist 12 hunti) ja Järva maakonnas (10 hunti).

Külmade talvede ja sellest tingitud jääolude tõttu on hundid asustanud arvukamalt saari ning arvestades lammaste murdmise ulatuslikke kahjusid, andis keskkonnaamet Saaremaale kolm hundilaskmisluba. Hiiumaal tohib küttida kaks hunti, et ennetada võimalikke kahjusid.

Nagu eelmiselgi aastal, määratakse küttimislimiit kahes etapis. Eelmisel aastal lubati esimese jaotusega Eestis küttida 85 hunti, hooaja käigus suurendati arvu 135ni. Käesoleva jahihooaja limiidid vaadatakse üle järgmise aasta algul.

Hundi-ja ilvesejahi hooaeg kestab 28. veebruarini.

Huntide arvukus on Eestis pärast kutsikate sündimist olnud viimastel aastatel veidi kõrgem kui 200 isendit. Eesmärk on hoida huntide arv pärast sigimisperioodi vahemikus 100—200, nagu näeb ette suurkiskjate ohjeldamis- ja kaitsekorralduskava. Samuti on oluline küttida hunte eelkõige neis piirkondades, kus on murtud põllumajandusloomi.

2010. aastal hüvitas keskkonnaamet huntide tekitatud kahju summas 43 350 eurot. Tänavu on hundid Eestis murdnud 685 lammast, kuus veist, seitse koera ja ühe kodukitse.

Kahjud hüvitatakse aasta lõpul. Samal ajal suurkiskjate arvukuse ohjeldamisega peavad loomakasvatajad tegema kõik oma vastutusest oleneva, et ennetada ja vähendada suurkiskjate tekitatud kahjusid. Riik kompenseerib ka ennetamiseks tehtud kulutusi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles