RIIGIKOGU sotsiaalkomisjoni liikmena olen pidanud sageli vastama vanemapensioni maksmist puudutavatele küsimustele. Mis tingimustel ja kuidas hakkab uus süsteem tööle? Kellel tekib õigus saada vanemapensioni? Kui suurt mõju avaldab see riigieelarvele?
Oleme vanemapensioni eelnõu ette valmistanud kevadest saati. Allpool annan lühikese ülevaade uuest pensioniliigist, mille eesmärk on tõsta laste saamine veelgi enam ausse.
KEHTIV VANEMAHÜVITISE süsteem on olnud edukas demograafiline meede, mille peaeesmärk on suurendada Eestis sündide arvu. See annab vanematele kindlustunde, et nende sissetulekud säilivad, kuni laps saab poolteiseaastaseks.
Sotsiaalministeeriumis ettevalmistatav vanemapensioni seaduseelnõu lubab vanemal olla kindel, et ajal, mil ta on lapsega kodus, hoolitseb riik tema pensionikogumise eest. Ja nagu juba öeldud: edukalt toimiva vanemahüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta.
VANEMAPENSIONI IDEE jaguneb kolme ossa. Esiteks: alates 2013. aastast sündinud lapse ühele vanemale makstakse teise pensionisambasse riigi keskmiselt palgalt lapse kolmeaastaseks saamiseni neli protsenti.
Võrdluseks olgu öeldud, et praegu maksab riik vanemahüvitise perioodi ajal vanema teise pensionisambasse ühe protsendi vanemahüvitise summast.
Peale selle et riik teeb lapsevanema pensionisambasse lisamakse, plaanib ta maksta aastatel 1991—2012 sündinud lapse ühele vanemale kahe aastahinde väärtuses pensionilisa.
Kui 2010. aastal oli keskmine pension 306 eurot, siis vanem, kelle laps sündis eespool nimetatud ajavahemikus, saaks ühe lapse arvestuses aastas lisapensioni 156 eurot ja kahe puhul 313 eurot. Kahe lapse vanem hakkab niisiis aastas saama nii-öelda 13. pensioni.
Kolmandaks hakkab riik alates 2015. aastast enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma ühe pensionistaaži aasta väärtuses lisa. Praegu on neil välja teenitud kaks aastat pensioniõiguslikku staaži, eeldades, et nad on kasvatanud lapse vähemalt kaheksa-aastaseks. Nendel oleks aastane lisaraha ühe lapse arvestuses 52 ja kahe puhul 105 eurot.
DEBATT VANEMAPENSIONI üle seisab riigikogus ees, kuid kirjeldatud aluspõhimõtted ei tohiks selle käigus muutuda. Tähtis on fakt, et vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt: riik on arvestanud need kulud eelarvesse.
Kokkuvõtlikult ja lihtsustatult öeldes on vanemapensioni eesmärk see, et Eestis sünniks rohkem lapsi. Loodetavasti annab see meile veel ühe hästi toimiva demograafilise meetme.