Haigla kindlustas end võimalike elektrikatkestuste vastu

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigla avariitoitesüsteem rajati kasutuna seisnud ruumi, mis algselt oli mõeldud ventilatsiooni automaatikaseadmetele.
Haigla avariitoitesüsteem rajati kasutuna seisnud ruumi, mis algselt oli mõeldud ventilatsiooni automaatikaseadmetele. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile avas Viljandi haigla pidulikult vastvalminud avariitoitesüsteemi ja jaotla, mis vabastavad raviasutuse juba aastakümneid vaevanud hirmust elektrikatkestuse ees.


Haigla tehnika- ja hanketeenistuse juht Toivo Tago tõdes, et kui haigla peahoone ruume on aastate jooksul mitu korda renoveeritud, siis elektrisüsteem püsis praeguseni samas olukorras nagu peahoone käikumineku ajal 23 aastat tagasi.

Tago ütles, et haiglal oli selle aja jooksul kaks varugeneraatorit, kuid kasu neist polnud.

«Esimene neist oli olemas juba haigla käikumineku ajal 1985. aastal, kuid seda ei saanud isegi mitte käima panna,» rääkis ta. «Järgmist, samuti nõukogude perioodil soetatud generaatorit oli küll võimalik käivitada, kuid seda ei olnud võimalik ühendada, ilma et haigla elektrisüsteem tõsiselt kahju saaks.»

Toivo Tago sõnul tagasid tähtsate seadmete turvatoite akud ja kaks väikese võimsusega generaatorit, mida tuli käsitsi sisse lülitada. «Selge oli aga see, et pikalt nii ei saa ja vaja on täiesti uut süsteemi,» lausus ta.

Tehnikateenistuse juht nentis, et ette tuli võtta uue elektrijaotla ehitus ja pärast seda oli võimalik hakata rekonstrueerima kogu haigla elektrisüsteemi.

Mullu sügisel alanud töö täitiski kaks eesmärki. Esiteks sai põhjalikult ümber ehitatud elektrijaotla ja teiseks rajati täiesti uus avariitoitesüsteem.

Haigla juhatuse esimehe Ülle Lumi sõnul püsis pikka aega lootus, et haiglate turvatoitesüsteemide rahastamiseks leiab võimaluse riik, aga et seda ei sündinud, otsustas Viljandi haigla raha eraldada oma eelarvest.

«Meie siin arvame, et ettevaatusabinõud ja lisakulutused turvalisuse tagamiseks on vajalikud, sest põhineb ju tervishoiuasutuse suhe paikkonnaga eelkõige usaldusel. Ja kuidas müüa usaldust, kui pole tagatud turvaline keskkond töötajatele ning ohutu ravikorraldus patsientidele?» rääkis ta.

Viljandi haigla avariitoitesüsteem ühes jaotlaga läks maksma 2 miljonit krooni. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles