Neljast riigikogulasest kolm maksab reklaamiks kasutatud hüvitise tagasi
18. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvat riigikogu liiget, kes kuluhüvitiste eest erakonnale reklaami tegid, lubavad raha riigikogu kantseleile tagasi maksta. Keskerakondlane Priit Toobal pole selles veel otsusele jõudnud.
Reedeses «Sakalas» ilmunud lugu sellest, kuidas kolm riigikogu liiget Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) ning üks Keskerakonnast kuluhüvitiste abil oma parteidele reklaami tegid, on pälvinud hukkamõistu isegi nende erakonnakaaslaste seas.
Riigikogu esimehe Ene Ergma arvates on kuluhüvitise kasutamine ajalehereklaamiks põhjendatud juhul, kui parlamendi liige teavitab niisugusel moel valijatega kohtumisest.
Niisugusel puhul peab Ergma korrektseks sedagi, et ära on märgitud rahvasaadiku erakondlik kuuluvus, sest see on valijatele oluline info.
«Üksnes erakonda reklaamivaid kuulutusi või trükiseid ei tohiks aga riigikogu liikme tööga seotud kuluna kajastada,» leidis Ergma.
Kulude hüvitamise korra täpsustamist ei pidanud spiiker vajalikuks, vaid soovitas sellekohast riigikogu juhatuse otsust lihtsalt paremini lugeda.
IRLi aukohtu ette ei pruugi teema jõuda, sest nimetatud eneseregulatsiooni organ annab valitsejate käitumisele hinnanguid vaid siis, kui selleks teeb avalduse mõni partei liige.
Eile pärastlõunaks polnud aukohtu esimehe Avo Üpruseni sellist ettepanekut jõudnud, kuid oma isiklikku seisukohta ta ei varjanud: «Kui see pole tulnud riigieelarvelise eraldisena, siis maksumaksja rahaga erakonna reklaami ei tehta.»
Kriitika peale teatas IRLi pressiesindaja Kaido Kukk möödunud nädala lõpul, et kuna reklaami eest kuluhüvitistega tasumist on mitmeti tõlgendatud, maksavad IRLi fraktsiooni kuuluvad Siim Kabrits, Annely Akermann ja Toomas Tõniste raha riigikogu kantseleile tagasi.
Keskerakonna seisukoht selgub hiljem
Skandaali neljas peategelane, Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles eile pärastlõunal, et tema ei ole hüvitise tagastamise osas veel otsusele jõudnud ja tõenäoliselt teeb ta seda tänaseks.
Keskerakonna aukohtu seisukoha selgumisega läheb samuti natuke aega. Esimees Kalle Klandorfi sõnul võib keskpartei aukohus küll algatada arutelu ka väljastpoolt erakonda laekunud ettepaneku või info alusel, kuid see ei saa juhtuda enne oktoobri lõppu, kui aukohus uues koosseisus esimese istungi peab.
Keskerakonna aukohtu eelmine esimees, praegu partei juhatusse kuuluv Ain Seppik oli nõus oma isiklikku hinnangut aga juba nüüd jagama.
«Oi kui pahasti,» lausus ta nelja riigikogulase skeemist kuuldes. «Siin ei ole midagi õigustada. See on täiesti uus tase kuluhüvitiste kasutamises.»
Seppik nentis, et kindlasti ei ole ajalehereklaam väiketrükis, nagu neli riigikogu liiget seda esitlesid. «Valimiskulude aruandeid koostades on need inimesed pidanud eraldi kirja panema raadio-, tele- ja ajalehereklaami, trükised ja kõik muu. Nad teavad väga hästi, mis asi on ajalehereklaam.»
Keskerakonna juhatuse liige lisas, et avaliku rahaga on poliitreklaami varemgi tehtud ja sellel hallil alal toimuvasse suhtumist tuleb veel kujundada.
«Eks siin ole suur osa ka ajakirjandusel,» märkis ta.
Riigiprokuratuur vajaks rohkem andmeid
Riiklikest institutsioonidest võtab nelja parlamendi liikme skeemitamise käsile vaid riigikogu juures tegutsev erakondade rahastamise järelevalve komisjon, mis koguneb järgmisele istungile novembri algul.
Õiguskantsler Indrek Teder ei näinud võimalust juhtumit oma büroos analüüsida, sest seaduses sätestatud tööpõhimõte ei luba tal dubleerida menetlusi, kui mingi teema esmaseks järelevalveks kohustatud institutsioon — kõnealusel juhul erakondade rahastamise järelevalve komisjon — sellega juba tegeleb.
Riigikontrolli pädevusse kuulub see kaasus pressiesindaja Toomas Mattsoni sõnul ainult osana laiast pildist ja eraldi ei hakata seda vaagima ka seal.
Et kuluhüvitise saamiseks väiketrükiste pähe reklaamiarveid esitades lõid parlamendi liikmed riigikogu kantseleile tegelikest asjaoludest teadlikult ebaõige ettekujutuse, võib nende tegu karistusseadustiku järgi käsitleda kelmusena.
Riigiprokuratuuri avalike suhete juhi Kadri Tammai sõnul ei ole ajaleheartiklis toodud andmed kriminaalmenetluse alustamiseks siiski piisavad. Tema ütlemist mööda saavad seda, kas riigikogu kantseleid eksitati ja kas riigikogu kandis seetõttu varalist kahju, hinnata eelkõige kantselei töötajad ja kui nood seda vajalikuks peavad, võivad nad teha prokuratuurile või politseile kuriteoteate.