VALITSUS ON vanemapensioni eelnõu valmis saanud ning lähiajal hakkab riigikogu seda menetlema. Lapse kasvatamise eest makstav pensioniaastate või kogumispensioni lisa pole uudne mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.
Emapension on sündimuse suurendamise meede
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni said Eestis pensionilisa ainult enne 1991. aastat sündinud laste vanemad, siis nüüd on kavas muuta süsteem õiglasemaks: niisugust hakkavad saama kõigi laste vanemad. Tähtis on, et nimetatud summa ei tule ühisest pensionikassast, vaid selle lisab riik.
PRAEGU OLEME Eestis saavutanud küll nullilähedase iibe, kuid väike sündimus on endiselt probleem, sest rahvaarv peaaegu ei kasvagi. Vajame tõsist arutelu rahvastiku praeguse olukorra ja tuleviku üle ning peame välja töötama pikaajalised meetmed, et sündimust suurendada. Nõnda kasvaks pensionivara ja leeveneks ühiskonna vananemise oht. Vanemapension on üks vahend, kuidas seda eesmärki saavutada.
Eestimaalaste vähese sündimuse taga nähakse eelkõige materiaalseid põhjusi: laste kasvatamiseks napib raha ja riigi toetus on väike. Peamiselt sellepärast lükataksegi laste saamist edasi. Kahjuks näitab statistika, et mida rohkem seda edasi lükatakse, seda väiksemaks muutub tõenäosus, et laps perre üldse sünnib.
Kõik vanemad teavad, et lapsi kasvatada on suur õnn, kuid ka vastutusrikas ja kulukas ülesanne. Eestis kulutatakse ühele lapsele ligi 200 eurot kuus. Arvestades, et leibkonna sissetulek oli eelmisel aastal ühe liikme kohta keskmiselt 329 eurot, on lapse kasvatamine perele märkimisväärne väljaminek.
Nende kulutuste kõrvalt pole lihtne säästa pensioni kogumiseks, seepärast on õiglane need vanematele kompenseerida.
EMAPENSIONI ÜKS eesmärk on muuta elukeskkond niisuguseks, et see soosiks rohkem sündimust. Pere saab valida, kas pensionilisa hakkab saama ema või isa. On paratamatu, et üks vanem jääb pärast lapse sündi mingiks ajaks tööst kõrvale ning see vähendab tema tulevast pensioni. Vanemapension aitab last kasvataval emal või isal seda vältida.
Vanemapensioni hakkavad praeguste lapsevanemate kõrval saama ka tulevased. Selle seaduseelnõu järgi arvatakse isal või emal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni järglase kolmeaastaseks saamiseni pensionistaaži hulka, makstes selle pealt teise pensionisambasse riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult neli protsenti lisa.
Pensionilisa suurus sõltub sellest, kui vana on ema või isa lapse sündides, ja pensionifondi tootlusest, ning selle suurust on järelikult raske prognoosida. Ometi annab see igale pensionärile arvestatava summa juurde. Säärane arvestus hakkab kehtima 2013. aastal ja hiljem sündinud laste vanemate puhul.
Vahemikus 1991 kuni 2012 sündinud lapse vanemad ning need 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse vanemad, kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga, hakkavad juurde saama kolme aastahinde vääringus pensioni ehk iga lapse kohta 13.029 eurot kuus. Kahe lapse vanemale lisandub niisiis aastas üks pension.
ENNE 1991. aastat sündinud lapse vanemad saavad pensionilisa ka praegu. Nendele makstakse alates 2015. aastast juurde veel ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4.343 eurot kuus.
Siin näiteks toodud lisasummad lähtuvad praegu kehtivast aastahindest. Tegelikult see järgmistel aastatel kasvab.
Eesti rahvastiku arengut silmas pidades oleks kasulik, kui meil sünniks rohkem lapsi. Emapensioni kehtestamisega väärtustame senisest enam nende kasvatamist ning loome kindlama aluse eesti rahva säilimiseks.