KOHTUSIN HILJUTI paarikümne Venemaa ajakirjanikuga Sõktõvkarist, Kaliningradist, Pihkvast, Murmanskist ja Arhangelskist. Üldiselt suhtusid nad Eestisse heatahtlikult ning kadestasid meid heas korras maanteede ja sellise palgataseme pärast, millest nendes oblastilinnades võivad vene inimesed vaid unistada.
Kahjuks oli selles seltskonnas ka paar selgelt kiuslikku žurnalisti, kes kogu aeg küsisid: on ju nii, et Eestis tekkis majanduskriis tegelikult hoopis sellepärast, et te teisaldasite pronkssõduri ja pärast seda suunas Venemaa oma transiidi Eestist mööda?
Mõistagi seletasin neile täiesti reaalsete faktide kaudu, et transiidiäri kokkukuivamine mõjutas Eestit vähe ning meie majanduskriisis on süüdi eeskätt kinnisvaramulli lõhkemine ja ülemaailmne rahanduskriis.
Oli näha, et enamik ajakirjanikke sai sellest aru, aga paar tüüpi kirjutas ikka Eesti kohta umbes säärase loo, et võimas Venemaa surus väikse naabri majanduse karistuseks monumendi teisaldamise eest põlvili.
Nonde lugude autorid meenutasid mulle kangesti meie keskerakondlasi, kes riigieelarve arutelu ajal üha korrutasid, et Eesti majanduse allakäigus on süüdi peaminister. Nende jutu põhjal otsustades peaks Andrus Ansip olema ühtaegu ka Ameerika Ühendriikide president, Saksamaa liidukantsler ning Suurbritannia, Soome ja Läti peaminister, sest kõiki neid riike räsib praegu karm majanduskriis.
TÄNAVU ALGUSE saanud ülemaailmne majanduskriis on nii ränk, et taasiseseisvunud Eesti pole midagi niisugust varem omal nahal kogenud. Pole mõtet illusioone luua: hullem seisab veel ees, sest kriisi kõige valusamat mõju tunneme alles järgmisel aastal.
Viimati koges Eesti ülemaailmset majanduskriisi omal nahal nii valusalt pärast 1929. aasta USA börsikrahhi. Ka 1930. aastate algul kukkusid ootamatult ära Eesti eksporditurud, kiiresti kasvas tööpuudus ning meie vanaemade ja vanaisade elatustase langes järsult. Toona sai Eesti majandus eriti valusa hoobi seepärast, et siinsed erakonnad ei suutnud koostööd teha ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada.
MEIL ON VAJA eelkäijate vigadest õppida. Kõige rumalam on otsida süüdlasi, selle asemel et otsida lahendusi. Ainus võimalus ülemaailmne kriis järgmisel kahel aastal võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel «Mida halvem Eestil, seda parem meie parteil».
Kogu Euroopas vähendab majanduskriis järsult maksutulusid ning seega riigi võimet rahastada senises mahus avalikke teenuseid ja teha investeeringuid.
Eesti 2009. aasta riigieelarve maht siiski kasvab. Kui tänavuse eelarve kulude maht on ligi 90 miljardit, siis järgmisel aastal on see 96,7 miljardit krooni. Samas on selge, et kuna riigikassasse laekub majanduskriisi tõttu tunduvalt vähem maksutulu, kui veel augustis prognoositi, hakkavad juba järgmisel aastal ära kuluma headel aastatel kogutud ligi 20 miljardi krooni suurused reservid.
Sellises olukorras on esimene lahendus loomulikult riigieelarve puudujääki laskmine. Ajal, mil erasektor investeerib vähe ja koondab töökohti, on just riigi ülesanne oma investeeringutega majandust elavdada.
Teiseks vajavad inimesed just raskes majandusolukorras riigi abi rohkem kui headel aastatel. Meenutan, et esimese erakonnana ütlesid välja vajaduse loobuda riigieelarve tasakaalust just sotsiaaldemokraadid.
Samas ei saa Eesti endale lubada suuremat riigieelarve puudujääki kui kaheksa miljardit krooni ehk mitte üle kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust, sest siis jääks Eesti ilma võimalusest võtta 2011. aastal kasutusele euroraha.
Euroraha kasutusele võtmine on tähtis kõigile Eesti elanikele, eriti aga suuri eluasemelaene võtnud peredele.
HILJUTI TEGI rahvusvaheline valuutafond väga raskesse majandusolukorda sattunud Lätile ettepaneku latt devalveerida.
Kui too oleks seda teinud näiteks 20 protsenti ehk vähendanud oma raha kurssi euro suhtes viiendiku võrra, oleks kõigi sealsete elanike säästude väärtus vähenenud viiendiku võrra. Eriti raskesse olukorda oleksid sattunud aga need pered, kes olid võtnud eurodes eluasemelaene ja ostnud selle eest endale uue kodu ning kelle palk oleks laenumaksega võrreldes viiendiku võrra vähenenud.
Asendage nüüd eelnevas lõigus nimi Läti Eestiga ning te mõistate, et devalveerimine ei tooks mingit õnne ka eestlaste õuele. Paraku võivad spekulandid väikeriigi valuutat rahvusvahelistel rahaturgudel rünnata ning ainult eurole üleminek tagab saja protsendi ulatuses selle, et meie elanike raha väärtus ei kahane.
SELLEKS ET riik saaks raskel ajal elanike toetamiseks ja majanduse elavdamiseks rohkem raha kulutada ning teisalt ei rikuks suur eelarvepuudujääk ära võimalust eurole üle minna, soovitavad sotsiaaldemokraadid lasta välja riiklikke võlakirju või võtta laenu.
Eesti on kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige väiksema võlakoormaga, seetõttu võime rahulikult laenu võtta selleks, et rasketel aegadel oma hädavajalikke kulutusi rahastada. Praeguses maailma rahaturgude olukorras on näiteks Eesti elanike raha koguvad pensionifondid väga huvitatud sellest, et paigutada oma raha Eesti valitsuse võlakirjadesse.
Parlament võttis eelmisel nädalal vastu järgmise aasta riigieelarve. Kõnekas on asjaolu, et esimest korda Eesti ajaloos ei teinud opositsioon selle arutelul ühtki ettepanekut kulude suurendamiseks, vaid kritiseeris valitsust eelarve liiga suure tulupoole pärast. Nüüd on kohe uue aasta algul vaja hakata mõtlema riskirühmade turvalisuse tagamisele majanduskriisi ajal ning teha seda ülalpool päevapoliitilist kemplemist.